Mõiste “demokraatlik sotsialism” tähendaks selle puhtaimas tähenduses sotsialistlikku ühiskonda, mis on demokraatliku valitsuse all. Nii demokraatia kui ka sotsialism põhinevad võrdsuse ideaalil. Demokraatia on valitsemisvorm, milles kodanikud osalevad, aidates mitmel määral kaasa enda valitsemisele. Sotsialism on majanduslik kontseptsioon, mis nõuab ühiskonna rikkuse jagamist kõigi selle liikmete vahel, selle asemel, et mõnel inimesel oleks rohkem rikkust kui teistel.
Kõigile võrdselt kasulik
Inimesed, kes toetavad demokraatliku sotsialismi ideed, usuvad tavaliselt, et ühiskonnas tuleks otsuseid langetada kõigi inimeste, mitte ainult jõukate või võimsate inimeste vajadusi arvesse võttes. See kehtib majanduslike ja sotsiaalsete otsuste kohta. Demokraatlike sotsialistide seas on mõned olulised veendumused, et ressursse ja rikkust tuleks kasutada kõigi ühiskonnaliikmete kasuks ning et majandusinstitutsioonid peaksid olema nende poolt mõjutatud inimeste kontrolli all ja omanduses. Samuti usuvad nad tavaliselt ideaali, et kõik ühiskonnaliikmed saavad neid mõjutavate otsuste tegemisel kaasa rääkida. See vastandub sotsialismi kommunistlikule vormile, kus kõikvõimsale valitsusele kuuluvad kõik ressursid ja tööstused ning otsused tehakse inimeste eest, mitte nende poolt.
Kodanikud kontrolli all
Demokraatlikus sotsialismis nähakse valitsust tavaliselt kodanike kontrolli all, mille peamine eesmärk on teha otsuseid, mis toovad kasu ühiskonnale tervikuna. Seda demokraatiat iseloomustaks ka inimeste võrdsus. Rikaste ja tähtsate suhtes ei kohaldataks eeliskohtlemist ning valitsuse liikmed elaksid nagu keskmised kodanikud. Lisaks ei toimuks diskrimineerimist rassi, usutunnistuse, majandusliku staatuse, soo või muu erinevuse alusel.
Jagatud ressursid
Demokraatliku sotsialismi põhieesmärk on majandus, milles ressursse jagatakse, mitte ei jäeta rikaste kätte, nagu kapitalistlikus majanduses sageli juhtub. Üks viis selle saavutamiseks oleks ühistute loomine, mis on töötajate omanduses ja nende juhitud, selle asemel, et luua suuri kapitalistlikke korporatsioone. Teine võimalus oleks anda ettevõtted riigi omandisse ja lasta neid juhtida nii tarbijatel kui ka töötajatel. Äärmiselt suured tööstused, nagu energeetika, võivad vajada teatud tüüpi valitsuse omandit või kontrolli, kuid peamine eesmärk oleks hoida majandust üldsuse kontrolli all.
Sotsiaalsed programmid
Ühiskond, kes elab demokraatliku sotsialismi süsteemis, oleks samuti pühendunud kõigi oma kodanike vajaduste rahuldamisele. Väga erinevaid vajadusi rahuldataks sotsiaalprogrammide kaudu, mis on mõeldud igale kodanikule kasulikuks ja kõrge elukvaliteedi tagamiseks. Selliste programmide näideteks on universaalne lastehoid, tasuta või subsideeritud haridus, riiklikud tervishoiusüsteemid, mis tagavad juurdepääsu kõigile, ja muud sotsiaalteenused. 2011. aasta seisuga ei olnud ükski valitsus demokraatlikku sotsialismi täielikult rakendanud, kuid mõnel riigil olid konkreetsed programmid, mis oleksid osa demokraatliku sotsialismi visioonist.