Mis on Death Adder?

Surmaadu (Agkistrodon contortrix), mida tavaliselt nimetatakse ka mokasiiniks või vaskpeaks, on Põhja-Ameerika mürkmadu. Ta elab metsades, leht- ja okasmetsades, kõrbetes, soodes ja jõealadel. Surmakübar ei otsi aktiivselt saaki, vaid varitseb, kuni saak talle läheneb. Madu jahib mõnikord aktiivselt putukaid. Ta toitub peamiselt närilistest, sisalikest ja konnadest.

Surmaliituril on viis alamliiki. A. c. contortrix ehk lõunapoolne vaskpea elab Mehhiko lahega piirnevatel aladel, Mississippi oru alumises osas ja Lõuna-Atlandi rannikutasandikul. See on roosakaspruunist kuni kahvatupruunini, tumedamate ristribadega. A. c. laticinctus ehk laiaribaline vaskpea on levinud kogu USA lõunaosas ja on punakas- kuni hallikaspruuni värvusega tumedamate ristribade ja valge alaküljega.

A. c. mokasen ehk põhjapoolne vaskpea leidub USA idaosas. Sellel on tumedad kastanipuust liivakellamustriga ristribad ja vasevärvi pea. A. c. phaeogaster ehk osage copperhead elab Ameerika Ühendriikide keskosas. Selle muster sarnaneb põhjapoolse vaskpea mustriga, kuid heledate ja tumedate ribade vahel on suurem kontrast.

Lõpuks A. c. Pictigaster ehk Trans-Pecose vaskpea elab Texase osades ja Mehhiko kirdeosas. See meenutab laiaribalist vaskpead, kuid seda saab eristada valge ja musta mustriga alakülje järgi. Kõik surnukehade liigid kasvavad umbes 20–37 tolli (50–95 cm) pikkuseks ning neil on lai pea ja jäme keha.

Ehkki maod inimesi ei ründa, külmuvad nad sageli inimeste läheduses ja inimesed võivad kogemata surmasummuti peale astudes hammustada. Hoolimata mao nimest on selle hammustus inimestele harva surmav, kuigi see nõuab arstiabi. Ainsad dokumenteeritud surmava hammustuse juhtumid hõlmasid mitut madu.

Surmahammustuse sümptomiteks võivad olla tugev valu, iiveldus ja kipitus, turse ja tuikamine hammustuse kohas. Surmahammustajad annavad mõnikord “hoiatushammustusi” või “kuivad hammustused”, mis ei vabasta mürki. Ravimata jätmise korral võib hammustus põhjustada lihaste ja luude nekroosi või kudede surma. Surmahammustust ravitakse tavaliselt antibiootikumide, valu leevendamise ja meditsiinilise järelevalvega. Mürgivastane aine CroFab, mis on mõeldud kasutamiseks lõgismaohammustuste vastu, on ka võimalik ravi raskete reaktsioonidega patsientidele, kuid seda ei kasutata üldjuhul võimalike kõrvaltoimete tõttu.