Surutõstevarras on metallvarras, mis on ehitatud nii, et see hoiab raskusi mõlemas otsas. Surutõste kangi eesmärk on võimaldada tõstjal sooritada jõutõstet, mis lõpetatakse kahe käega kangist kinni haarates ja umbes puusa- või reie kõrgusele tõstes. Tõste ajal hoitakse käed sirged ning harjutus on mõeldud selja- ja jalalihaste töötamiseks. See on jõutõstmisvõistlustel populaarne harjutus, kuna seda on üsna raske õigesti sooritada ning sageli tehakse seda kangi külge kinnitatud märkimisväärsete raskustega.
Nagu muud tüüpi tõstevardad, on ka tõstevarras tugevuse tagamiseks sageli valmistatud terassulamist. See tähendab, et kang ise on raske, lisades kaalutõstja tõstetavale koguraskusele. Varda otsad on erineva suurusega kui lati keskosa, kust tõstja sellest kinni võtab. Otsad on raskuste vastuvõtmiseks mõeldud suurusega, mis on otstes kinnitatud kraega, et vältida raskuste nihkumist või mahakukkumist, mis võib kergesti põhjustada vigastusi. Kangi keskele, kust tõstja haarab, on sageli graveeritud jooned, mis ristuvad üksteisega tihedalt, et parandada tõstja võimet kangist haarata.
Jõusaalides ja spordikeskustes on levinud jõusaalides ja jõusaalides. Lõksu tõstevarras on rombikujuline ja tõstuk seisab teemandi keskel. Tõste sooritamiseks kasutatakse kere küljega paralleelseid käepidemeid, mille asend parandab tõste ajal tasakaalu ja stabiilsust. See disain on hea valik õlgade kehitamiseks, mille puhul tõstja hoiab kangi sirgete kätega, seejärel kehitab korduvalt õlgu, et töötada õla- ja kaelalihased.
Enne surnud tõste sooritamist on vaja lati koormata märkimisväärse raskusega. Protsessi see osa võib ise olla väsitav, seega töötati tõstetangi tungraud välja selleks, et kangi maast üles tõsta. See muudab raskuste kangile laadimise palju lihtsamaks ja tõstja saab pigem säästa oma energiat tegelikuks harjutuseks, mitte kulutada seda kangi õigele ettevalmistamisele. Kui latt on korralikult koormatud, saab tungraua ära tõmmata ja harjutust sooritada.