Daktiline heksameeter on teatud tüüpi meeter või rütmiline muster, mida tavaliselt leidub kreeka ja ladina eepilistes luuletustes, nagu Homerose ja Vergiliuse teosed. See on struktuur, mida on üsna raske ingliskeelsesse kirja või värssi ideaalselt sobitada, kuigi mõned luuletajad on seda kasutanud ka inglise keeles. Daktüüli heksameeter koosneb kuuest jalast luuletuse rea kohta ja kõik need jalad sisaldavad tavaliselt “daktüüli”; daktüül on üks paljudest sõnadest, mis loovad ühe rõhulise või pika silbi, millele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi.
Luules kasutatakse tavaliselt palju erinevaid mõõtjaid, mis põhinevad sageli luuletuse kirjutamise keeles. Nende hulgas on daktüülheksameeter üks vanimaid meetreid ja seda kasutati peamiselt eepilises luules nii kreeka kui ka ladina keeles. Homeros kasutas oma luuletustes “Ilias” ja “Odüsseia” daktüülilist heksameetrit ning Vergilius kasutas seda vormi “Eeneidis”. See konkreetne meetrikaskeem oli populaarne, kuna õigesti lugedes loob see teosele loomuliku rütmi ja voo, mis on peaaegu laululaadne ning tõmbab kuulaja teosest läbi.
Daktüülse heksameetri põhistruktuur algab sellega, et luuletuse iga rida jagatakse kuueks jalaks ehk metroniks. Seejärel jagatakse kõik need jalad silpideks: kas pikad ja lühikesed silbid ladina ja kreeka keele jaoks või rõhutatud ja rõhuta silbid selliste keelte jaoks nagu inglise keel. Igas värsis, mida nimetatakse “heksameetriks”, on neid jalga kuus rea kohta, samas kui pentameetriks nimetatavas salmis on viis jalga rea kohta. Daktüülheksameetri puhul on kõik need jalad tavaliselt ehitatud daktüüli abil, kuigi see ei ole tingimata nõue ja jalg võib kasutada erinevat struktuuri.
Daktüül, mis pärineb kreekakeelsest sõnast “sõrm” või “varvas”, on konkreetne struktuur, milles jalg koosneb pikast või rõhulisest silbist, millele järgneb kaks lühikest või rõhuta silpi. Näiteks sõna “luule” on daktüül, kuna see koosneb rõhulisest silbist, mida hääldatakse “poe-“, millele järgneb kaks rõhuta silpi “-e-” ja “-try”. Seda nimetatakse daktüüliks või sõrmeks, kuna see sarnaneb sõrme struktuuriga, mis koosneb pikast luust põhjas ja kahest lühemast luust tipu poole.
Daktüül ei pea daktüülheksameetris olema üks sõna ja selle struktuuri loomiseks võib kasutada mitut sõna või sõna osi. Neid saab vahetada ka muude jalastruktuuride jaoks, näiteks “spondee”, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast “libation” ja mida kasutatakse sageli joogilauludes. See koosneb kahest pikast või rõhulisest silbist koos ja teine pikk silp asendab tõhusalt kahte lühikest silpi. Ka daktüülse heksameetri viimane jalg ei sisalda tavaliselt daktüüli, vaid kasutab viimase silbi jaoks “ancepsit”, mida loetakse alati pika silbina.