Crippleware on termin riistvara või tarkvara kohta, mida on muudetud nii, et see ei ole enam täielikult funktsionaalne. Seda peetakse üldiselt halvustavaks terminiks ja see ei ole termin, mida tootjad kasutaksid oma toodetele viitamiseks. Invaliidvara vabastamiseks on mitu põhjust, kuid need kõik taanduvad lõpuks majanduslikele probleemidele. Paljudele tarbijatele ei meeldi kahjustav tarkvara, kuna sellega seotud funktsionaalsus ja kasutatavus puudub ning see peegeldab tootja teadlikku pingutust oma tooteid kahjustada.
Üks levinumaid ja suhteliselt healoomulisemaid halvatusvara versioone on tarkvara proovi- või hindamiskoopia. Sel juhul ei pruugi programm täielikult toimida, kuid see võimaldab tarbijal programmi toimimisest aimu saada. Kui tarbijale see meeldib, saab ta tasuda registreerimisvõtme eest, et tarkvara täielikult aktiveerida. Mõnel juhul võib tootja krakkimise vältimiseks välja anda vigastava tarkvara versiooni, mis on täisversioonist täiesti eraldiseisev.
Seda terminit saab kasutada ka riistvara kohta. Mõned tootjad lasevad välja seadmete versioone, millel puuduvad mõned funktsioonid, et julgustada tarbijaid uuendama. Kroonilise tarkvara madalam hind sunnib tarbijaid toodet ostma, kuid lõpuks lähevad nad uuemale versioonile, kuna piiratud funktsioonid on neile pettunud. Arvutitootjad on selle praktika poolest kurikuulsad.
Teisel juhul antakse tarkvara välja halvava tarkvara kujul, et julgustada tarbijaid uuendama. Paljud mobiiltelefonifirmad tegelevad sellega, rikkudes oma telefonide funktsionaalsust, nii et abonendid maksavad rohkem lisafunktsioonide eest, mis tavaliselt on telefoni osad. Seda teevad ka vabavara- või jagamisvarafirmad, lootes uuendustega raha teenida, kuna toote esialgne maksumus on madal või puudub üldse.
“Crippleware” kasutatakse ka muusikatöötlusprogrammide kohta, mis kasutavad digitaalõiguste haldust (DRM). DRM-i eesmärk on tagada, et autoriõiguste piiranguid ei rikutaks, kuid mõned tarbijad tunnevad, et DRM on ülemäärane ja piirab tegelikult nende vabadusi muusika- ja filmitoodetega. Tarbijad mitmes riigis on protestinud DRM-i manustamise vastu digiteeritud muusikasse, muusikahaldusprogrammidesse ja meediumiplaatidesse, nagu DVD-d. Mõnel juhul on DRM ka konkurentsivastane, põhjustades muret digitaalse meedia avatud turu pärast, kusjuures mõned kunstnikud kahtlevad, kas DRM on hea viis nende töö haldamiseks või mitte.