Maisilõhn on Ustilago maydis’e poolt põhjustatud maisi ehk maisi seennakkus. Enamiku Ameerika Ühendriikide maisikasvatajate seas peetakse seda häirivaks. Ladina-Ameerika köögis seda aga süüakse.
Mehhikos kutsutakse maisi räbu huitlacoche’iks, mis on tuletatud sõnast Nahuatl, mis võib tähendada “magavaid väljaheiteid”, “varese väljaheiteid” või “maisi väljaheiteid”. See asendab maisi tuumad seenelaadsete kasvajate või sapiteedega, mis koosnevad sinakasmustadest eostest, seeneniitidest ja suurenenud maisirakkudest. See vähendab ka tavalise maisi saaki. Lisaks köögis kasutamisele saab maisilõhnast valmistada ka silo, veiste ja lammaste sööta.
Maisitaimi tarbimine pärineb koloniaalajast, mil maisitaimi nakatati mõnikord meelega seenega, lõigates taime mullajoone lähedalt. Edelaosa põlisameeriklased kasutasid maisilõhna ka selle raviomaduste tõttu, eelkõige sünnituse esilekutsumiseks. Huitlacoche tuleb koristada noorelt, vastasel juhul on eoseid liiga palju, mistõttu sapid kuivavad. Maisipuder kasvab kõige paremini põuaperioodidel, temperatuuril 78–93 °F (25–34 °C).
Ustilago maydis on vajalik maisi nakatamiseks selle elutsükli teatud etapis. Seda ei saa laboritingimustes säilitada. Küpsed eosed eralduvad maisiteradade kasvajatest ning levivad vihma ja tuulega.
Maisitumaga nakatunud maisitaimedel tekivad tavaliselt haiguse sümptomid. Üks levinumaid on kloroos ehk ebapiisav klorofülli tootmine, mis põhjustab kahvatukollaseid või valgeid lehti. Vähenenud kasv võib mõjutada ka taime, samuti antotsüaniini põhjustatud punast, sinist või lillat pigmentatsiooni. Ka maisil on kõrbenud välimus.
Mehhikos peetakse huitlacoche’i delikatessiks ja see on maisist kallim. Tavaliselt müüakse seda värskelt, kuid mõnikord on see ka konserveeritud. Seda serveeritakse mitmesugustes toitudes, näiteks quesadillades ja muudes tortillapõhistes roogades. Huitlacoche’il on seente omaga sarnane maalähedane, puidune, soolane, kuid magus maitse.
Aastal 1989 üritas kokakunsti edendav James Beardi fond maisilõhna kui delikatessi populariseerida, korraldades kõrgetasemelise õhtusöögi ja nimetades huitlacoche ümber “Mehhiko trühvliks”. Toit saavutas lühiajalise populaarsuse, kui Pennsylvania ja Florida farmid said Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeeriumilt (USDA) loa nakatada oma maisikultuure tahtlikult Ustilago maydisega. Algatus on endiselt pooleli ja huitlacoche on talupidajate turgudel üha enam saadaval.