Kloaak on kamber, mida leidub teatud tüüpi loomadel, eriti lindudel ja roomajatel. Selle asemel, et kehas oleks eraldi avad väljaheidete, uriini ja reproduktiivvedelike jaoks, juhivad kõik need süsteemid oma sisu kambrisse, kus see eemaldatakse ühe avause kaudu. See tähendab, et kloaaki kasutatakse nii jäätmete kõrvaldamiseks kui ka paljundamiseks.
Kloaaki leidub igasugustes lindudes, sealhulgas kanadest, tuvidest ja hanedest kuni koolibri ja kotkasteni. Mõnedel imetajatel, näiteks pardnokk-lindl ja ehidnal, on see samuti olemas, kuid enamikul imetajatel on palju arenenum reproduktiiv- ja seedesüsteem. Roomajatel, nagu sisalikud, maod, kilpkonnad ja krokodillid, on kloaak, kuid isastel on ka teatud tüüpi peenis, kuigi peenist kasutatakse ainult paljunemiseks, mitte uriini väljutamiseks.
Kloaagi tõugu loomade puhul varieerub aretamise viis sõltuvalt looma spetsiifilisest anatoomiast. Mõnel juhul suruvad nad lihtsalt oma kloaaki kokku ja isane edastab spermatosoidide avade kaudu emasloomale. Teistel loomadel, eriti lindudel, on kloaagid muutunud. Isasloomal on piirkonnas või selle läheduses muhke või rihmikuid, mis aitavad tal emasloomaga kindlalt ühendust saada, et spermat talle edasi anda.
Roomajad ja muud nii peenise kui ka kloaagiga loomad paarituvad, kui isasloom oma peenise emaslooma avausse pistab. Seejärel voolab tema sperma temasse, kus see annab geneetilise materjali järgmise põlvkonna jaoks. See paaritumine võib paljudel liikidel olla väga kiire, kuid teistel võib see protsess võtta suhteliselt kaua aega.
Kõigil arenevatel inimembrüotel on kloaak, mida looted kasutavad kasvades. Lõpuks moodustuvad inimese normaalsed reproduktiiv- ja eritussüsteemid, mis asendavad ühe kambri. Selleks ajaks, kui laps sünnib, ei ole tal enam mingeid nähtavaid märke selle primitiivse kehasüsteemi olemasolust.
Mõnel juhul ei arene lootel inimese tavalisi süsteeme ja laps sünnib ühe avaga kehas, mis suudab toime tulla kõigi kehaeritustega. Paljudel juhtudel viitab kloaagi deformatsiooni esinemine teistele olulistele ja eluohtlikele probleemidele lapse anatoomias ning sellistel juhtudel on lapse elu päästmiseks vajalik viivitamatu operatsioon. Sageli on arstidel võimalik probleemi lahendada ja patsiendil normaalselt elada, kuigi mõnel juhul vajab ta alati abi kehajääkide eemaldamisel.