Civatte’i poikiloderma on nahahaigus, mida iseloomustavad murenenud laigud kaela külgedel. Peamiselt kosmeetilisena kirjeldas seda esmakordselt prantsuse dermatoloog Achille Civatte 1923. aastal. Tavaliselt ilmneb see vanematel naistel ja arvatakse, et selle põhjuseks on kumulatiivne päikesekahjustus. Piirkond on punakas, silmapaistvate karvanääpsudega, mis muudab selle kananaha sarnaseks. Pikaajalise päikese käes viibimise vältimiseks kaitsemeetmete võtmine aitab Civatte’i poikilodermiat ennetada.
Heledanahalistel inimestel võib päikese käes viibimine põhjustada mitmesuguseid haigusseisundeid, sealhulgas vähki. Civatte’i poikiloderma ei ole pahaloomuline, kuid võib olla inetu. Tavaliselt on mõjutatud piirkonnad kaela küljed ja mõnikord rindkere ülaosa, kohad, mis on sageli madala lõikega särkidega paljastatud ja päikesekaitsekreemi pealekandmisel tähelepanuta jäetud. Punetus näib säästvat lõua all olevat varjutatud ala. Sellele seisundile on iseloomulikud nii naha tumenemine kui ka heledamaks muutumine ebaühtlaste laiguliste laikudena, mida nimetatakse hüper- ja hüpopigmentatsiooniks, nagu ka väikesed nähtavad veresooned.
Naha T-rakulise lümfoomi variant, mida nimetatakse poikiloderma vasculare atrophicans’iks (PVA), võib ilmneda samades piirkondades. See on välimuselt sarnane Civatte’i poikilodermaga, välja arvatud see, et see võib puhkeda suuremal nahapiirkonnal ja mitte alati päikese käes. Tavalised sümptomid on heledad ja tumedad täpilised alad koos punetuse ja naha atroofiaga. PVA võib ilmneda eelkäijana, kui lümfoom on peidetud või võib-olla tingitud autoimmuunhaigusest, nagu luupus või skleroderma. Sellel on üldiselt parem prognoos kui muud tüüpi lümfoomil.
Vanematel inimestel võib Civatte’i poikiloderma tekkida koos cutis rhomboidalis nuchae’ga, mis on seisund, mille korral päikese käes olev nahk pakseneb ja muutub nahkjaks, tekitades selle kohale ristkooruvaid sügavaid vaod ja kortsud. Seda täheldatakse väga sageli patsientidel, kes on veetnud palju aega vähese kaitsega päikese käes. Selle seisundi parandamiseks ei ole ravi ja see ei vaja üldiselt meditsiinilist sekkumist, välja arvatud juhul, kui ilmnevad nahavähi tunnused.
Civatte’i poikiloderma raviainet pole teada, kuid seda saab ennetada hoolsa päikesekaitsega. Päikesest lähtuvad UVA- ja UVB-kiired on enamikus kliimas kõige tugevamad kella 10–00 ning ekvaatori lähedal on need tugevamad. Inimesed peaksid kandma päikesekaitsekreemi, mille SPF on vähemalt 4, korrapäraste ajavahemike järel korralikult peale kantuna. Tihedalt kootud riided ja mütsid aitavad enamikku kiirtest ekraanil hoida. Laserravi võib mõnikord aidata Civatte’i poikilodermia korral, kuid varases eas algav päikesekaitse on parim viis selle vältimiseks.