Churg-Straussi sündroom on haruldane autoimmuunhaigus, mida kirjeldati esmakordselt 1951. aastal. See on vaskuliidi vorm, mille puhul veresooned muutuvad põletikuliseks ning põletik levib elundisüsteemidesse, nagu kopsud ja nahk. Ajalooliselt oli see seisund surmav, sest keha ei suutnud põletikuga toime tulla. Kaasaegsed ravimeetodid on muutnud Churg-Straussi sündroomi juhitavaks, eriti kui see tabatakse varakult, enne kui patsiendil on tekkinud elundikahjustus.
See seisund algab tavaliselt allergilise riniidi, ninapolüüpide ja siinuse ärrituse tekkega. Lõpuks tekib patsiendil astma, mis aja jooksul muutub raskemaks, kuna Churg-Straussi sündroom liigub järk-järgult kolmandasse faasi, millega kaasneb keha organsüsteemide kahjustus. Kui patsiendilt võetakse vereproovid, ilmneb valgevereliblede, mida nimetatakse eosinofiilideks, kõrge kontsentratsioon. Tavaliselt on need rakud osa immuunsüsteemist, kuid kui neid on palju, põhjustavad nad põletikku.
Churg-Straussi sündroomi sümptomiteks võivad olla õhupuudus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kaalulangus, nahaprobleemid ja kõhuvalu. Churg-Strauss võib hõlmata ka närve, põhjustades kipitust, tuimust ja valu. Arst võib patsiendi seisundi diagnoosimiseks ja kahjustuse ulatuse kindlaksmääramiseks kasutada vereanalüüsi, patsiendi ajaloo ja meditsiinilise pildistamise uuringute kombinatsiooni. Patsiendid võivad kuulda Churg-Straussi sündroomi, mida nimetatakse allergiliseks angiiidiks või allergiliseks granulomatoosiks.
Selle seisundi ravi hõlmab suuri prednisooni annuseid põletiku leevendamiseks, kusjuures annust vähendatakse aja jooksul järk-järgult. Immunosupressiivseid ravimeid võib kasutada ka immuunsüsteemi vastuse nürimiseks. Ravi võib kesta üks kuni kaks aastat, kusjuures patsienti jälgitakse ravi ajal hoolikalt, et veenduda, kas ravimite annused on õiged ja otsida kahjustuse tunnuseid. Tavaliselt pöörduvad patsiendid Churg-Straussi sündroomi raviks reumatoloogi poole.
Nagu paljude autoimmuunhaiguste puhul, ei ole Churg-Straussi sündroomi põhjus teada. Tundub, et sellel ei ole geneetilist komponenti ja haigusseisund ei ole nakkav, kuna see hõlmab pigem patsiendi immuunsüsteemi põhiprobleemi kui haigust põhjustavat ainet, mis võib edasi kanduda. Tundub, et meestel ja naistel on võrdne risk selle haiguse tekkeks ning keskmine haigestumise vanus on umbes keskeas. Patsiendid võivad mõnikord elada aastaid sündroomi varases staadiumis ja seda võib olla keeruline diagnoosida, kuna sümptomid on sageli ebamäärased ja varases staadiumis väga ulatuslikud. Seisundi haruldus tähendab ka seda, et arst kahtlustab Churg-Straussi harvemini enne, kui sündroom on üsna kaugele arenenud.