Chimaphila on perekonna klassifikatsioon, mis on antud viiele õistaimeliigile taimeperekonnast Ericaceae. Neid taimi nimetatakse sageli tali- või igihaljasteks. Erinevalt enamikust põhjapoolkeral õitsevatest taimedest, mis sügis-talvisel hooajal lõpuks oma lehed kaotavad, on neil taimedel aastaringselt iseloomulikud rohelised lehed. Tegelikult pärineb perekonnanimi Chimaphila kreeka sõnadest cheima, mis tähendab talve, ja philos, mis tähendab armastajat.
Üks sellesse perekonda liigitatud taimetüüp on Chimaphila umbellata. Seda talihaljast õistaime, mida sagedamini nimetatakse printsmändiks, kasvab kuivades metsamaades, tavaliselt suurte okaspuude all. See on väike taim, mis kasvab kuni 14 tolli (35 cm) kõrguseks. Printsmänni leidub peale USA ja Kanada ka teatud Euroopa ja Aasia piirkondades, kus selle juuri kasutatakse taimse ravimina mitmesuguste haiguste, sealhulgas tuberkuloosi raviks. Tänapäeval kasutatakse seda igihaljast maitseainet teatud tüüpi kommide ja karastusjookide jaoks.
Teine sellesse perekonda liigitatud igihaljas taim on Chimaphila maculata. Oma üldnimetuse triibuline taliroheline on ta saanud oma lehtedel olevate iseloomulike triibuliste märgistega, mis on tingitud peaaegu valgetest veenidest, mis on kontrastsed lehtede tumerohelise värviga. Nii nagu printsmänd, leidub triibulist talirohtu tavaliselt kuivadel metsamaadel, kus õitsevad ka okaspuud ja tammepuud. Nad kasvavad printsmännist pisut väiksemaks, tavaliselt mitte kõrgemaks kui 10 tolli (25 cm). 2010. aasta seisuga on triibuline igihaljas roheline ohustatud, eriti Kanadas Ontarios ja Quebecis ning USA kirdeosas.
Väiksem, kuid Chimaphila maculata sarnane taimeliik on Chimaphila japonica ehk jaapani taliroheline. Nagu nimigi viitab, leidub seda igihaljas taime Jaapanis. Selle varred on vaid 4 tolli (10 cm) pikad. Jaapani talirohul on laiad, loivakujulised lehed, millest igaüks on umbes 1.5 tolli (4 cm) pikk.
Veel üks igihaljaste liikide tüüp, mis sellesse klassifikatsiooni alla kuulub, on Chimaphila menziesii. Seda konkreetset õistaime leidub enamasti okaspuumetsades, mis asuvad 2,500–8,000 jala (760–2,500 m) kõrgusel merepinnast Põhja-Ameerika lääneosas. See õitseb ka Kanada ja Mehhiko teatud osades. Chimaphila menziesii nimetatakse sageli väikeseks printsmändiks, kuna see meenutab väga igihaljast printsmänni taime. Mõned India hõimud kasutavad selle juuri taimse ravimina vereringe parandamiseks.