Ahelpost ehk post on materjal, mida ajalooliselt kasutati sõduritele kaitserõivaste loomisel. See koosneb väikestest metallrõngastest, mis on omavahel ühendatud, et luua tugev, kuid painduv võrk. Chainmailil on plaatsoomuse ees eriline eelis, kuna see on palju kergem ja hõlpsamini käsitsetav, kuid täielik ahelpostisärk on siiski väga raske koormus. Lääne ja Aasia muuseumides võib näha arvukalt näiteid antiiksest ahelpostist ning mõned kaasaegsed ajaloolise raudrüü jüngrid toodavad ka kaunistuseks ja kandmiseks kettposti.
Ahelposti tegemiseks tuleb kokku neetida või kokku keevitada sadu väikseid rõngaid. Tavaliselt ühendatakse iga sõrmus nelja teise rõngaga teatud tüüpi ahelpostis, mida tavaliselt tuntakse kui neli ühele. Kahekordselt kasvatatud sorti nimetatakse kaheksast kaheni ehk king’s mail. Ahelpostis olevaid sõrmuseid võib kombineerida mitmesuguste mustritega, olenevalt selle tootmispiirkonna maitsest ja valitsevatest traditsioonidest, kuid tuleb hoolitseda selle eest, et iga lüli oleks tugev ja kindlalt oma kaaslastega ühendatud, minimaalselt neetide ja pinge keevitamisel ja jootmisel, et hoida kettposti tugevana.
Chainmail pakub kandjale üllatavalt palju kaitset. Raske ja jäik konstruktsioon suudab suunata teraga relvade lööke, samas kui paindlikkus jaotab löögi jõu üle keha. Kuigi ahelpostituses viibiv inimene võib pärast lahingut saada tugevalt vigastada, võib ta olla võimeline vältima suuri eluohtlikke vigastusi. Keskajal, kui ahelpost oli eelistatud raudrüü, võisid arstid ravida löökide tagajärjel tekkinud verevalumeid ja luumurdu, kuid lahtiste haavade nakkuskontroll oli halb; ahelpost päästis kahtlemata elusid.
Ahelpostil oli teatud puudusi, mille tõttu see järk-järgult moest välja kukkus. Loomulikult on probleemiks suur kaal, nagu ka kalduvus sõrmustele end kehasse kaevata, kui kandja sai tugeva löögi. Seetõttu tuli kettposti all kanda jäikaid nahast tõmblusi või tepitud materjalikihte, mis piirasid kandja liikumisulatust ja suurendasid ebamugavust. Kui kettposti oli toodetud ja kantud umbes aastast 1,000 eKr, siis 14. sajandil e.m.a hakati sellest loobuma.
Ahelpostituse austajad võivad seda nimetada ka chainmaille’iks või maille’iks, mis viitab ühendatud metallvõrgule prantsuse maille’ile. Peaksite teadma, et soomust ennast ei nimetata kunagi “ahelpostiks”, kuna kettpost on ainult ehitusmaterjal. Igal soomustükil on eraldi nimi; ahelpostiga kapuuts on näiteks coif, põlvini ulatuv särk aga hauberk. Postitatud kindad on mitoonid ja piksaan on post, mida kantakse kõri ümber kaela, rinna ja ülaselja katmiseks. Reieni ulatuv lühem hauberk on haubergeon, samas kui byrnie on vööni ulatuv postsärk.