Catalpa, mida nimetatakse ka catawbaks, on õitsvate puude perekond, mis on pärit Põhja-Ameerika, Kariibi mere ja Ida-Aasia sooja ja parasvöötme kliimast. Enamik katalpasid on heitlehised, mis tähendab, et nad kaotavad oma lehed hooajaliselt. Puud kasvavad 39–59 jala (12–18 meetri) kõrguseks.
Catalpadel on suured südamekujulised kolme labaga lehed, valged kuni kollased õied ja pikad viljad, mis meenutavad oakaunasid. Nende puit on pehme ja seda kasutatakse mõnikord kitarrides toonipuuna. Suured lehed toovad tumedat varju, pakkudes peavarju paljudele linnuliikidele.
Mõnda Catalpa liiki kasvatatakse dekoratiivtaimedena väljaspool nende looduslikku levila, sealhulgas hiina C. ovata ehk kollane Catalpa ja Põhja-Ameerika taimed C. bignonioides ehk lõunakatalpa ja C. speciosa ehk põhjacatalpa. C. ovata on kreemjad kahvatukollased õied, mis õitsevad juulis ja augustis. C. bignonioides ja C. speciosa on nende viljade eripärase kuju tõttu viidatud ka üldnimetustega India oapuu ja sigaripuu.
C. bignonioides on levinud Ameerika Ühendriikide kaguosas, levila ulatub läbi Alabama, Florida, Georgia, Louisiana ja Mississippi. C. speciosa, mida nimetatakse ka Western Catalpaks ja Hardy Catalpaks, on pärit Arkansase, Illinoisi, Indiana, Kentucky, Missouri, Pennsylvania ja Tennessee keskosariikidest. Kuigi need kaks liiki on välimuselt väga sarnased, saab C. speciosa’t eristada suuremate õite ja seemnekaunade järgi. C. bignonioides’e õied on väiksemad, kuid kasvavad suuremas koguses.
Nii C. bignonioides kui ka C. speciosa on rabeda puiduga, kuid C. bignonioides’e puit on kõvem. Mõlema puu puitu on selle mädanemiskindluse tõttu traditsiooniliselt kasutatud raudteesidemete ja aiapostide valmistamisel, kuid viimasel ajal on C. speciosa puitu kasutatud ka kappides, siseviimistluses, mööblis, nikerdamisel ja paadiehituses. Puidul on ka madalaim kokkutõmbumis- ja paisumismäär kõigist looduslikest lehtpuidust Ameerika Ühendriikides.
C. bignonioides on Catalpa Sphinx ööliblika (Ceratomia catalpae) ainus toiduallikas. Röövikud ehk “catawba-ussid” on hinnatud kalasööt ja neid korjatakse puudelt. Mõned kalurid istutavad väikeseid C. bignonioides’e viljapuuaedu, et omada sööta.
C. brevipes on perekonna üks väiksemaid geograafilisi levialasid, mis kasvab ainult Kuuba, Dominikaani Vabariigi ja Haiti osades. Puu looduslikuks elupaigaks on kuiva paepinnasega metsad. C. brevipes on haavatava kaitsestaatusega.