Capparis on mitmeaastaste õitsvate põõsaste perekond, mida tuntakse ühise nimetuse all kapparipõõsad või kapparipõõsad. Seal on palju erinevaid liike, millest paljusid kasutatakse nende viljade jaoks, kuigi süüakse ka mõne liigi õienuppe ja seemneid. Capparise taimed on levinud paljudes troopilistes ja subtroopilistes elupaikades.
Mõiste “kappar” viitab enamasti Capparis spinosa’le või täpsemalt selle õienuppudele, mida sageli marineeritakse või soolatakse ja serveeritakse maitseainena. Põõsa vilju, mida nimetatakse kapparimarjaks, võib ka marineerida ja kasutada eelroana või lisandina. C. spinosa on Vahemerest pärit magusalõhnaliste roosakasvalgete õitega terav põõsas.
Kapparid on levinud Vahemere köögis, näiteks Itaalia vasikaliha piccata ja puttanesca kaste. Kappari lehti kasutatakse ka Kreeka köögis, mõnikord marineeritakse või kuivatatakse. Vana-Kreekas kasutati kappareid kõhugaaside ja kõrvetiste ärahoidmiseks. Taime on kasutatud ka meditsiiniliselt reuma raviks.
Capparis decidua ehk karir on Lähis-Idast, Lõuna-Aasiast ja Aafrika osadest pärit kapparipõõsa tüüp. Selle vürtsikaid roosasid vilju kasutatakse nii köögis kui ka meditsiinis ning sageli marineeritakse, sarnaselt C. spinosa õiepungadele ja viljadele. Karirit istutatakse mõnikord ka pinnase erosiooni vältimiseks.
Paljudel Austraaliast pärit Capparise liikidel on puuviljad, mida süüakse toorelt. C. arborea, mis on levinud Ida-Austraalia vihmametsades, nimetatakse tavaliselt kappari marjaks, looduslikuks granaatõunaks, metsiks sidruniks või laimiks. See annab suuri rohelisi puuvilju, mis sarnanevad guajaaviga. C. mitchellii nimetatakse tavaliselt looduslikuks apelsiniks ja see annab magusa oranži või kollase puuvilja. Üks Austraalia liik, C. spinosa ssp. nummularia on C. spinosa alamliik, mida tuntakse metsiku kannatusviljana. Selle vili on ereoranž ja täidetud vürtsikate mustade seemnetega, mida saab purustada ja kasutada maitseainena.
Paljudel Capparise liikidel on väga piiratud geograafiline leviala ja nad on elupaikade kadumise tõttu ohustatud või ohustatud. Näiteks C. crotonantha, C. mirifica, C. panamensis ja C. uniflora kasvavad kõik ainult Panamas. C. heterophylla on ohustatud liik, mis on endeemiline Ecuadoris, samas kui C. sprucei, mis on endeemne Peruus, on klassifitseeritud haavatavateks liikideks.
C. sandwichiana, mida nimetatakse Hawaii kappariks, maiapiloks või pua piloks, kasvab ainult Hawaii saartel ja C. pachyphylla kasvab ainult Indias. C. mollicella on endeemiline Mehhikos. C. discolor, mida leidub Colombias, Costa Ricas, Mehhikos, Nicaraguas ja Panamas, ähvardab samuti elupaikade kadu.