Lõuendpart, teaduslik nimi Aythya valisineria, on suur part, millel on eristavad märgid, sealhulgas heledat värvi selg. Ta on pärit Põhja-Ameerikast, elab peamiselt tiikidel, märgaladel ja järvedel ning rändab hooajaliselt. Teda tuntakse ka kui sukelpart, kes toitub toidu saamiseks vee alla sukeldudes. Ta pesitseb suvel mandri põhjapoolsetes piirkondades.
Suureks pardiks peetud täiskasvanud lõuendiselg on umbes 19–22 tolli (48–56 cm) pikk ja tiibade siruulatus on umbes 31–35 tolli (79–89 cm). See kaalub sageli 1.9–3.5 naela (0.9–1.6 kg) ja sellel on sile ja ümar kehakuju. Sellel on suhteliselt suur pea, millel on külgvaates pikk, sujuvalt kaldu nägu ja nokk.
Isasel ja emasel lõuendpartil on erinevad värvimustrid. Emaslooma värvid on vaiksemad, pruunide silmade, keskmise pruuni pea ja kaela ning helehallikaspruuni selja ja kehaga. Isasel on palju kontrastsem punased silmad, erkpunakaspruun pea ja kael, must rind, valge keha koos seljaosaga ja must tagaosa. Lõuendpartide mõlemal sugupoolel on mustad nokad ja tumesinine-hallid jalad.
Lõuendpart leidub ainult Põhja-Ameerikas, pesitseb põhjapoolsetes piirkondades ja rändab talvel lõunasse. Ta pesitseb kõige sagedamini piirkonnas, mida tuntakse Prairie Pothole’i piirkonnana ja mis ulatub Kanada lõunaosadest Montana, Dakotase, Minnesota ja Iowa osadeni USA-s. Paljud liustike liikumisest tekkinud madalad märgalad ehk “aukud” on asub sellel Põhja-Alatasandiku piirkonnas. Pardid rändavad lõunasse, et veeta talve veidi soojemates piirkondades, sealhulgas Pärsia lahe rannikul, Mississippi delta piirkonnas, Chesapeake’i lahes ja San Francisco lahes.
Lõuendpardi eelistatud elupaikadeks on soojadel kuudel sood, märgalad, tiigid ja järved. Ta veedab talve lahtedel, suurtel järvedel ja suudmealadel, mis tõenäoliselt ei külmu. Lõuend toitub peamiselt veepinna alla sukeldudes toiduks, mis koosneb tavaliselt veetaimedest, selgrootutest (nt teod ja putukad) ning mõnikord ka väikestest kaladest. Pardid eelistavad tugevalt metsikut sellerit Vallisneria americana, kui see on saadaval, millele viitab liiginimi valisineria.
Isased ja emased lõuendipardid valivad oma kaaslased tavaliselt hilistalvel, enne kui naasevad suvistele pesitsusaladele. Emaslind muneb 5–11 muna udusulgedega vooderdatud kõrrelistest ja pilliroost tehtud pessa. Pesa ehitatakse ankurdatuna raba paksu taimestikuga aladele. Emaslind haudub mune umbes 24 päeva ja hoolitseb noorte pardipoegade eest, kui need kooruvad, kuni nad suudavad pesast lahkuda.