Arvutipõhine projekteerimine (CAD) on protsess, mis võimaldab arvutikasutajatel kujundada mitmesuguseid tooteid ja geomeetrilisi kujundeid ekraanil, selle asemel, et neid käsitsi ehitada. CAD-tarkvara abil saab objekti luua ja muuta, et määrata, kuidas see pärast ehitamist välja näeb ja funktsioneerib. CAD-joonised sisaldavad sageli arvutiga loodud pilti disainist, samuti selle mõõtmetest, protsessidest ja materjalidest. Need joonised võivad olla kahemõõtmelised (2D) või kolmemõõtmelised (3D). Kui objekti joonistatakse 3D-vormingus CAD-i abil, nimetatakse seda protsessi sageli renderdamiseks või modelleerimiseks, samas kui 2D-disaini nimetatakse sageli joonistamiseks.
CAD-jooniseid kasutatakse paljudes tööstus- ja tootmisrakendustes. Seda tehnoloogiat kasutatakse laialdaselt kunstis ja graafilises disainis ning see annab neile kunstnikele suurema disaini paindlikkuse kui teiste meediumide puhul. Neid jooniseid kasutatakse ka auto- ja kosmosetööstuse projekteerimisel, samuti tööstustoodete ja seadmete väljatöötamisel. Paljud filmides ja televisioonis kasutatavad eriefektid põhinevad CAD-tarkvaraga genereeritud arvutianimatsioonil. Lõpuks on CAD-joonised ehitus- ja inseneritöö kriitiliseks komponendiks.
Enne CAD-i leiutamist joonistati tooted ja ehitusplaanid käsitsi. See oli töömahukas ja aeganõudev protsess, mis nõudis palju koostajaid ja sagedasi revideerimisi. CAD-tarkvara kasutuselevõtuga said insenerid ja disainerid kiiresti ja lihtsalt jooniseid genereerida ja muuta. Disainifirmad võiksid palgata vähem töötajaid ning nii disaini- kui ka tootearendustsükleid vähendati oluliselt. CAD-tarkvara võimaldas ka inseneridel ja disaineritel ise jooniseid luua, selle asemel, et püüda neid joonistajale selgitada, mille tulemuseks oli täpsem projekt.
Kuigi CAD-jooniseid on kasutatud alates 1960. aastatest, muutus CAD-tarkvara paljudes tööstusharudes kulutõhusaks võimaluseks alles 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. Tarkvara varasemad versioonid põhinesid 2D-vektori disainil, samas kui kaasaegsed CAD-joonised sisaldavad 3D-modelleerimisvõimalusi. Tänapäevane modelleerimistarkvara võimaldab disaineritel mitte ainult objekti joonistada, vaid seda telje ümber pöörata ning näha läbi objekti seinte seestpoolt. See modelleerimisvõimalus on eriti kasulik ehituses ja inseneritöös, võimaldades disaineritel struktuurist praktiliselt “läbi kõndida” ja uurida erinevaid vaatenurki.
Enamik CAD-tarkvara on mõeldud ainult Windowsi või Linuxi operatsioonisüsteemide jaoks. Komplekssed CAD-joonised võivad vajada täiustatud graafikakaarte ja kõrgetasemelist muutmälu (RAM), kuid lihtsamaid jooniseid saab teha peaaegu igas põhiarvutis. CAD-tarkvara kasutatakse traditsioonilise hiirega, kuigi mõned professionaalsed disainerid võivad seda toimingut täiendada digitaalse pliiatsi või joonistahvliga.