Bulloosne impetiigo on nahainfektsioon, mida iseloomustavad suured vedelikuga täidetud villid. Seda infektsiooni saab ravida antibiootikumidega, et tappa seda põhjustavad bakterid. Alla kaheaastastel inimestel tekib kõige tõenäolisemalt bulloosne impetiigo ja seda seisundit saab ravida lastearst, üldarst või dermatoloog. Oluline on olla teadlik, et kõik impetiigo vormid on väga nakkavad.
Seda infektsiooni põhjustavad tavaliselt Staphylococcus bakterid, kuigi mõnikord on sellega seotud ka streptokokk. Bakterid sisestatakse sageli olemasoleva ärrituse tõttu, nagu reaktsioon nahakreemile, päikesepõletus või mähkmelööve. Tekivad suured selge vedelikuga täidetud villid, mis lõpuks muutuvad häguseks ja lõhkevad, jättes maha kooriku. Samuti võib patsient tunda väsimust ja palavikku. Mõnikord tekib kõhulahtisus.
Bulloosseid impetiigo villid on sageli näha näol ja jäsemetes. Kui villid on olemas, võivad need olla valulikud või sügelevad. Kui need lõhkevad, on patsiendil tavaliselt sügelev ja punane nahk. Villide korjamist tuleks vältida, sest see võib põhjustada nakkuse levikut. Lisaks seab see patsiendile sügavama infektsiooni ja kriimustamisest põhjustatud armistumise ohu.
Algstaadiumis võib bakterite hävitamiseks ja infektsiooni lahendamiseks piisata antibiootikumikreemist. Kaugelearenenud juhtudel võib olla vajalik suukaudne ravim. Arst saab hinnata patsiendi bulloosse impetiigo juhtumit, et teha kindlaks, milline ravi oleks sobivam. Samuti võib soovitada võtta meetmeid patsiendi mugavuse tagamiseks, näiteks soojade kompresside või põletikuvastase vahendi kasutamine.
Bulloosse impetiigo täielikuks taandumiseks võib kuluda mitu nädalat. Haavandite paranemise ajal tuleb patsiendile meelde tuletada, et ta väldiks nende käsitsemist ja kontakti teiste inimestega tuleks minimeerida, et vähendada bakterite edasikandumise ohtu. Kui villid paiknevad rõivastega kokkusurutud alal, võib surve leevendamiseks olla soovitatav need siduda või kanda avaraid rõivaid, näiteks nöörpükse.
Bulloosse ja muude impetiigo vormide ennetamist saab edendada hea hügieeniga. Organismi puhtana hoidmine vähendab riski, et bakterid suudavad koloniseerida. Nahaärritusi, lõikeid ja kriimustusi tuleb hoida puhtana ja hoolikalt jälgida infektsiooninähtude suhtes. Isegi parima ennetava hoolduse korral õnnestub püsivatel stafülokokkbakteritel mõnikord jalad alla saada. Impetiigo ja muude infektsioonide varajaste nähtude jälgimine annab võimaluse varaseks sekkumiseks.