Sõna bugle võib meelde tuletada “Boogie Woogie Bugle Boy”, mille esitas Andrews Sisters aastast 1941, kuid tõlla ajalugu ulatub palju kaugemasse aega, tagasi aegadesse, mil seda kasutati kõnede jahipidamiseks. Kuigi need on vaskpuhkpillid – nagu trompetid, tromboonid ja tuubad –, polnud vanematel puhkpillidel klappe. Tänapäeval on olemas ventiiliga tõmblused ja see uuem disain suurendab kalle, millele tõukuril on juurdepääs. Nii melofoni kui ka flüügelhorni võib vaadelda kui bugle’i järglasi.
Sõdurit seostatakse tugevalt sõjaväega, sest ründekõnesid hakati kasutama signaalidena, et vägedele sündmustest teada anda. “Taps” on ametlik tõrgeteta kõne, mida kasutatakse Ameerika Ühendriikide sõjaväes pidulikel sündmustel, nagu matused ja mälestusmärgid. See on ka igal õhtul mängitav signaal, et edastada sõnum, et päeva töö on tehtud ja tuled tuleks kustutada. Praeguse muusika kohandas 1862. aasta juulis varasemast muusikapalast liidu kindral, kelle nimi oli Daniel Butterfield, keda abistas tema brigaadi Oliver Willcox Nortoni pätt.
“Reveille”, palju säravam ja palju energiat sisaldav tükk, on armee signaal päeva alguses toimuvaks nimeks. Muud tõrkeväljakutsed hõlmavad tavaliste igapäevaste sündmuste teatamist: näiteks „Kokkupanemine“, „Hommikusöök“, „Postikõne“, „Puurimiskõne“ ja „Mäsikõne“. Teised kõned olid aga signaalid olulisteks sõjalisteks operatsioonideks, nagu “The Rally” – mida kasutati vägede ümberrühmitamiseks; “Tagandumine” – käsk sõjategevuse ajal tagasi langeda; ja “Marss”, et anda sõduritele teada, et on aeg liikvel olla.
Lisaks sõjalisele kasutamisele on tatt Ameerika trummi- ja trummikorpuse oluline komponent, mis arenes välja marsibändist. Trummi- ja bugle-korpus koosneb värvikaitsest; löökpillide sektsioon, mis sisaldab nii pit-löökriistasid kui ka marsipatarei trummiliini ja marssipatarei sarvi. Sarvejoones leidub tavaliselt kolme erinevas suuruses bugle – sopran, bariton ja kontrabass –, aga ka melofone ja eufooniaid.