Bric-a-brac, mõnikord ka kirjutatud bric-à-brac, on vana termin dekoratiivesemete või kaunistuste kohta. Seda terminit enam palju ei kasutata, kuna neid esemeid nimetatakse sagedamini kogumisobjektiks või nipsasjadeks.
Bric-a-braci määratlus on aastate jooksul muutunud. Viktoriaanlikul ajastul eksponeeriti maja ümber sageli mitmesuguste ornamentide kollektsioone, näiteks mantlil, riiulitel ja dekoratiivsetes uudishimukappides. Populaarsed esemed, mida me tänapäeval tavaliselt nipsasjadeks peame, on järgmised: väikesed vaasid, kujukesed, dekoratiivsed teetassid ja muud väikesed kaunistused.
Peamine erinevus bric-a-braci vahel on tollane ja praegune väärtus, mis sellele omistatakse. Kui tänapäeval peetakse nipsasju tavaliselt kergemeelseks või väärtusetuks, siis viktoriaanlikul ajastul peeti neid väärtuslikeks ja kasulikeks. Näiteks 1882. aastal The New York Timesi avaldatud artiklis määratletakse bric-a-brac kui “kunstiobjektid”. Määratlusele järgnevad mitmete väga väärtuslike antiigikogude kirjeldused.
Selle mõiste prantsusekeelse aluse uurimine näitab ka, kuidas tähendus on muutunud. Mõiste bric-à-brac pärineb sõnast à bric et à brac, vana prantsuse fraas, mis tähendab “juhuslikult, mis tahes vanaviisi”. See vana ütlus ei sisalda mingit väärtushinnangut. See ütlus pärineb aga umbes aastast 1840 ja seda enam ei kasutata. Moodsam prantsuse fraas à bric et à brac viitab kellelegi, kes müüb mõttetuid asju, näiteks vana riistvara – juhuslikke esemeid, mis pole kuigi palju väärt.
Isegi kui tänapäeval peetakse brick-a-brac’i väheväärtuslikuks, on inimestel siiski populaarne seda koguda. Täpselt nagu viktoriaanlikul ajal, hoitakse bric-a-bracit sageli riiulitel ja kappides. Paljudel brick-a-brac’i koguvatel inimestel on sageli ustes klaaspaneelidega kapid, mida nimetatakse curio- või portselankappideks, mis kuvavad kaunistusi, kaitstes samal ajal neid tolmu eest.