Ajulainete kaasahaaramist, tuntud ka kui ajulainete sünkroniseerimist, peetakse vahendiks, mis stimuleerib aju teatud tüüpi ajulaineid tekitama. Ajulainete kaasahaaramine hõlmab tavaliselt erinevate helide või sageduste kuulamist, tavaliselt koos spetsiaalsete kõrvaklappide komplektiga kiirgab iga kõrva jaoks erinevat sagedust. See võib põhjustada aju erilisi impulsse, mida nimetatakse biuraalseteks löökideks. Tõendid näitavad, et biurnaalsed löögid võivad muuta ajulainete mustreid, põhjustades muutusi meeleolus, mõtetes ja käitumises. Paljud neuroteaduse valdkonna esindajad usuvad, et ajulainete kaasamine võib ravida meeleoluhäireid, käitumisprobleeme, unetust ja ainete sõltuvust.
Käitumisteadlast dr Charles Stroebelit peetakse esimeseks eksperdiks, kes on uurinud ajulainete kaasahaaramise fenomeni. 1970. aastatel võis dr Stroebel teha esimese läbimurde ajulainete kaasamises, kui ta avastas, et sügavas meditatsiooniseisundis olevad inimesed kogevad tavaliselt mõlema ajupoolkera ajulainete mustrite sünkroniseerimist. Teistes teadvusseisundites on ajulainete mustrid üldiselt üsna asümmeetrilised, kusjuures üks ajupool tekitab palju tugevama mustri kui teine.
Siinai mäe meditsiinikeskuse neuroteadlasele dr Gerald Osterile omistatakse biurnaallöökide fenomeni avastamist. Tema 1973. aasta aruanne “Auditory Beats in the Brain” käsitles ajulainete mustri muutusi, mis võivad tekkida, kui mõlemasse kõrva mängitakse kahe erineva sagedusega helisid. Kaks erinevat sagedust võivad tekitada ajus endas impulsi, mida tuntakse biurnaallöögina, mis viib mõlema ajupoolkera ajulained sünkroniseerimisse. Alates sellest ajast tehtud erinevad katsed näitavad, et teadlased saavad muuta ja sünkroonida ajulainete mustreid kogu ajus, tuues igasse kõrva erineva sagedusega helisid.
Teadlased on seda tehnikat juba eksperimentaalselt kasutanud erinevate unefaaside esilekutsumiseks. Uuringud näitavad, et ajulainete kaasahaaramist saab kasutada ajulainete mustrite esilekutsumiseks, mis on tüüpilised une kõikidele etappidele, alates kergest lõõgastumisest kuni sügava une ja uneseisundini. Seda tehnikat peetakse kasulikuks unetuse raviks.
Teadlased on optimistlikud ajulainete kaasamise potentsiaali osas unetuse, meeleoluhäirete ja vaimuhaiguste (nt ADHD) ravimisel. Mõned usuvad, et ajulainete kaasamine võib aidata lahendada sõltuvusprobleeme ja käitumisprobleeme. Teised vaatavad tehnika potentsiaali õppimise parandamiseks või loovuse suurendamiseks.