Bordercollie on koer, kes on saanud nime Šotimaa ja Inglismaa piiriala järgi. See tõug on keskmise suurusega ja tavaliselt must valgete märkidega. Bordercolliesi kasvatati algselt lambakarjakoertena, kuid muutusid lemmikloomadeks pärast 1860. aastaid, mil kuninganna Victoria tõu populaarseks muutis.
Bordercollie kontrollib lambaid hüpnootilise pilguga, mida tuntakse silmana. Borderkollid on äärmiselt intelligentsed, energilised, väledad ja kergesti treenitavad. See tõug sobib ideaalselt aktiivseks eluks talus ega ole kindlasti korterikoer! Borderkollid vajavad kiitust ja inimlikku seltsi. Mõned töötavad narko- ja pommituvastuskoertena.
Borderkollid, kellel ei ole piisavalt vaimset stimulatsiooni ja füüsilist koormust, on altid hävitavale ja obsessiivsele käitumisele. Näiteks võivad mõned neist koertest vaadata obsessiivselt peeglitesse või hammustada rehve. Muud võimalikud käitumisviisid on vägivaldne riiete raputamine ja rebimine või ringikujundamine. Borderkollidele meeldib töötada koos oma inimkaaslasega ja nad peavad jääma aktiivseks sörkimise, matkamise, ujumise ja/või talutööde tegemisel.
Kuigi enamikul borderkollidel on valged jalad, sabaots, rindkere ja krae piirkond musta põhivärviga, on võimalikud ka muud värvisegud, nagu must ja hall ning punane ja valge. Bordercollie karvkatte tekstuur võib olla kas sile või kare. Selle tõu regulaarne harjamine on hea mõte, kuna nende karv kipub olema üsna pikk.
Kõik koerad peavad olema hästi sotsialiseerunud alates kutsikast, kuid öeldakse, et kui bordercollie’t ei sotsialiseerita korralikult, on häbelikkus tõenäoline. Seda tõugu tuleks kutsikakapoti kaudu kokku puutuda nii teiste koertega kui ka inimestega ja majapidamises toimuvaga. Korralikult sotsialiseeritud borderkollid saavad teiste koertega hästi läbi, kuigi võivad siiski olla samast soost koertega agressiivsemad. See tõug on teadaolevalt ka võõraste ja muude loomade peale koerte vastu.