Bonobo on suur ahv, kes on suguluses šimpansiga. Bonobod on ohustatud liik ja neid leidub looduslikult ainult ühes kohas Maal. Seda looma nimetatakse mõnikord “pügmee šimpansiks” või “kääbusšimpansiks”, et eristada teda tavalisest šimpansist. Bonobod on tavaliselt kuulekamad ja vähem domineerivad kui muud tüüpi ahvid.
Teadusringkondades tuntakse neid ahve kui “Pan paniscus”. Selle liigi avastas esmakordselt 1928. aastal Saksa teadlane Ernst Schwartz. Bonobosid oli täheldatud enne Schwartzi uurimistööd, kuid arvati, et need on identsed šimpansidega. Bonobo koljudelt ja muudelt anatoomilistelt osadelt kogutud tõendite põhjal kinnitasid teadlased 20. sajandi keskpaigas, et bonobod ja šimpansid on tegelikult erinevad liigid.
Kui šimpansil on sama keskmine kehakaal, on bonobol tavaliselt madalam raskuskese. See võimaldab ahvidel kergemini kahel jalal seista ja kõndida kui šimpansil. Nende pea ja kõrvad on väiksemad kui šimpansitel.
Bonobo dieet koosneb tavaliselt puuviljadest, vartest ja puulehtedest. Putukad ja väikesed loomad on samuti osa toidust. Mõned on õppinud kalu ja muid vee-elukaid püüdma jões vett tassides või laksutades. Bonobo on arboreal, mis tähendab, et see veedab palju aega puude otsas.
Mõned teadlased peavad neid ahve tänapäeva inimestele kõige lähedasemaks elavaks prototüübiks. See on tingitud paljudest füüsilistest ja sotsioloogilistest sarnasustest inimeste ja bonobode vahel. Geneetilised testid on näidanud, et nii šimpansid kui ka bonobod jagavad 98 protsenti oma geneetilisest identiteedist inimestega. Bonobo hääle- ja käega suhtlemise meetodid on inimestele tuttavad ning vangistuses olevad bonobod on näidanud võimet õppida inimese sõnu ja mõisteid.
Metsikuid bonobosid leidub ainult Kongo Demokraatliku Vabariigi väikeses piirkonnas. Seda looma peetakse ohustatud liigiks ja täpne populatsioonistatistika pole teada. Paljud eksperdid usuvad, et metsade hävitamine ja inimtegevus Kongo piirkonnas on põhjustanud nende hajumise.
Bonobose väljasuremise eest kaitsmiseks on tehtud mitmeid kaitsealaseid jõupingutusi. Kongos on loodud kaitsealad. Sagedased kodusõjad selles piirkonnas on aga tõsiselt piiranud nende kaitsemeetmete tõhusust. Alternatiivsed kaitseplaanid, nagu bonobo kaitseala loomine Aafrika stabiilsemas osas, on käimas.