Blastoom on üldnimetus mis tahes kasvajale, mis pärineb embrüonaalsest koest ja viitab seega tavaliselt lapseea vähile. Termin blastoom sisaldub üldiselt konkreetse kasvaja meditsiinilise täieliku nimetuse osana, näiteks medulloblastoomi, neuroblastoomi või pleuropulmonaarse blastoomi puhul. Blastoomi sümptomid, soovitatavad ravimeetodid ja prognoos või eeldatav meditsiiniline tulemus varieeruvad sõltuvalt kasvaja konkreetsest tüübist ja asukohast.
Mõiste blastoom esineb paljude lapseea vähivormide meditsiinilistes nimetustes. Glioblastoom ja medulloblastoom viitavad ajukasvajatele. Hepatoblastoom on maksa kasvaja, nefroblastoom aga neerusid mõjutav kasvaja. Pleuropulmonaarne blastoom on haruldane kopsuvähi tüüp. Teiste levinud lapseea vähivormide hulka kuuluvad retinoblastoom, mis mõjutab silmi; neuroblastoom, mis pärineb neerupealistest või sellega seotud närvisüsteemi osadest; ja osteoblastoom, mis on luukoes leiduv healoomuline kasvaja.
Medulloblastoom on lapseea vähk, mis algab väikeajust, mis asub aju alumises osas ja võib potentsiaalselt metastaaseeruda piki selgroogu või teatud luudesse. Seda tüüpi kasvajat saab üldiselt ravida kiirituse ja kirurgiaga ning mõnikord ravitakse seda adjuvant-kemoteraapiaga. Prognoos kipub olema hea, kuni 50 protsenti juhtudest on remissioonis 10 aastat pärast haigusseisundi diagnoosimist.
Neuroblastoom, mis on kasvaja, mis mõjutab neerupealisi ja närvisüsteemi, on kõige levinum mitteajupõhine kasvaja lastel ja imikutel. Selle seisundi sümptomiteks võivad olla tumedad ringid silmade ümber või punnis silmamunad ning halvatus on võimalik, kui kasvaja surub seljaaju kokku. Suurel protsendil juhtudest diagnoositakse neuroblastoomi kasvajaid alles pärast metastaaside teket; haigusseisund esineb sageli sünnihetkel, kuid tuvastatakse alles hilisemas imiku- või lapsepõlves.
Retinoblastoom on kasvaja, mis pärineb võrkkesta rakkudest, mis on silma osa, mis tajub valgust. Seda tüüpi vähk võib olla kas pärilik, millisel juhul annab sellest tunnistust sündimisel mõlema silma kasvaja, või juhuslik, mis tekib hiljem lapsepõlves ja haarab tavaliselt ainult ühte silma. Päriliku retinoblastoomiga lapsel tekivad teismelise või täiskasvanuna suurema tõenäosusega kasvajad teistes kehaosades. See seisund esineb tavaliselt alla 5-aastastel lastel. Tavalisteks sümptomiteks on valge pupill, ristatud silmad või “laisk silm”, tsentraalse nägemise kaotus või glaukoom.
Nii nefroblastoomile kui ka hepatoblastoomile viitab sageli kõhu turse, mis on põhjustatud kasvaja esinemisest neerus või maksas. Nefroblastoomi nimetatakse ka Wilmsi kasvajaks selle esimesena avastanud kirurgi järgi. See on kõige levinum pahaloomuline neerukasvaja lastel.