Mustveepalavik on malaaria vorm, millega kaasnevad tõsised verega seotud tüsistused. See tekib siis, kui algloomade parasiit Plasmodium falciparum (P. falciparum) interakteerub organismi punaste verelibledega. Seetõttu nimetatakse Blackwater palavikku aeg-ajalt falciparum-malaariaks, mida peetakse selle nakkushaiguse kõige surmavamaks versiooniks.
P. falciparum’i levitab emane Anopheles sääsk, kes on kurikuulus malaaria tekitaja poolest. Parasiit siseneb maksa ja põhjustab hemolüüsi – protsessi, mille käigus punased verelibled tungivad vereringesse. See vabastab rauda sisaldavat hapniku transportvalku, mida nimetatakse hemoglobiiniks, liigses koguses uriiniga. Seda seisundit nimetatakse hemoglobinuuriaks, mis hävitab glomeruli, mis on neeru osa, mis vastutab vere filtreerimise eest uriini moodustamiseks. Selline halvenemine põhjustab tavaliselt neerupuudulikkust.
Arvestades sellega kaasnevat kõrget palavikku, on mustveepalaviku kõige levinum ja tuvastatav sümptom anuuria, seisund, mis viitab uriini mitteeraldamisele või alla 50 mm uriini eritumisele päevas. Teised sümptomid on külmavärinad ja krambid, peavalu, verine väljaheide, kooma, iiveldus ja oksendamine, higistamine ja kõhuvalu. Mustaveepalavik, nagu ka teised malaaria vormid, nõuab viivitamatut arstiabi ja haiglaravi, kuna see võib lõppeda surmaga mõne tunni jooksul pärast esimeste sümptomite ilmnemist.
Kõige tavalisem mustveeravi hõlmab tavaliselt malaariavastast keemiaravi ja intravenoossete vedelike manustamist. Äärmuslikumatel juhtudel suunatakse patsient intensiivravi ja dialüüsi alla. Mõningaid mustveepalaviku sümptomeid saab alla suruda. Näiteks võivad patsiendid palaviku alandamiseks asetada otsmikule jääkotte, võtta külma vanni või juua taimeteed. Samuti soovitatakse tarbida rohkem vedelikke, nagu vesi ja mahl, et vältida mustaveepalavikust tingitud valgukadu.
Falciparum-malaariaks klassifitseerimise tõttu on Blackwateri palavik suureks probleemiks inimestele, kes elavad maailma troopilistes või subtroopilistes piirkondades, kus sääsk Anopheles optimaalselt areneb. See on eriti tõsine Sahara-taguses Aafrikas, kus koguni 75 protsenti malaariajuhtudest on põhjustatud P. falciparum’ist. Veelgi enam, Maailma Terviseorganisatsioon teatas, et P. falciparumi põhjustatud malaaria põhjustas 91. aasta seisuga umbes 247 protsenti 2006 miljonist malaariainfektsioonist, millest 98 protsenti Aafrikas. Mustveepalaviku esinemine ise on aga alates 1950. aastast drastiliselt vähenenud.