Mõru on kalaliik, mis kuulub küpriliste sugukonda. Seda saab tuvastada teadusliku nimetusega rhodeus. See külmaveekala on pärit Euroopa ojadest, kuigi sellest ajast alates on see sisse toodud Põhja-Ameerikasse. Kibedate hulka kuulub enam kui tosin erinevat liiki, levinuim on rhodeus amarus ehk euroopa kibe.
Bitterlings on hõbedaselt violetse värvusega, vaevumärgatav sinine triip, mis kulgeb horisontaalselt mööda keha. Pesitsusperioodil, tavaliselt aprillist juunini, arenevad isasloomad heledamad. Sel ajal on tema uimed ja kõht punaka varjundiga. Kibedad on keskmiselt kaks kuni kolm tolli (5–7.5 cm) pikad.
Biterlingi kõige iseloomulikum omadus on selle ainulaadne aretusmeetod. Selle liigi emane sirutab munade munemiseks oma kehast välja väikese toru, mida nimetatakse ovipositoriks. See võimaldab tal muneda magevee rannakarbi lõpuse kiududesse, mis toimivad kalamarja peremehena. Seejärel vabastab isane oma sperma rannakarbi väljastpoolt. Kui rannakarp vett sisse hingab, viljastuvad munad ning arenevad ja kooruvad peremehe lõpustes.
Mõned arvavad, et kibedad võivad rasedust ennustada. Rasedate naiste uriiniga viimisel tekkisid selle liigi emastel munarakud. See uuring on aga ümber lükatud ja paljud inimesed usuvad, et kalad reageerivad sarnaselt naiste uriinile, kes ei olnud rasedad, samuti meeste uriinile.
Seda kala peetakse sageli akvaariumis või dekoratiivtiikides. See eelistab temperatuuri vahemikus 55–72 kraadi Fahrenheiti (13–22 kraadi Celsiuse järgi). Seda tüüpi kalade jaoks on parim veekeemia kergelt leeliseline. Ideaalne on ala, kus on palju avatud ujumisruumi ja rohke taimestik. Kuigi mõru võib välitiikides ellu jääda, ei tohiks teda talvehooajal õue jätta kliimas, kus vesi külmub.
Need on kõigesööjad kalad ja tarbivad seetõttu väga erinevaid toite. Tavalisi helbeid või graanuleid tuleks täiendada muude esemetega. See kala sööb enamikku väikseid selgrootuid ja eelistab elusat toitu. Täiendavaks toiduks võib anda ka vetikaid ja muud taimestikku.