Bitterballen, mida nimetatakse ka Hollandi kastmiks, on Hollandi köögi traditsiooniline põhitoode. Need on ligikaudu samaväärsed lihapallide või krokettidega, kuid on pigem friteeritud kui pannil või küpsetatud. Need lihapõhised soolased toidud, mida peetakse pigem suupisteks kui söögiks, ilmuvad sageli pubide või traditsiooniliste menüüde eelroogadena ning neid võib pidudel ja festivalidel serveerida suupistetena.
Põhiretseptil on mitmeid variatsioone, kuid üldiselt koosneb bitterballen lihast, veisepuljongist, jahust, võist, petersellist, soolast ja piprast valmistatud raguust. Liha on traditsiooniliselt veiseliha, kuid see võib olla ka vasika- või kanaliha ning see on kas hakkliha või tükeldatud. Levinud retsepti lisandid on muskaatpähkel, Worcestershire’i kaste, sidrunimahl, sibul, seened, kuubikuteks lõigatud porgand ja karripulber. Kõik koostisained keedetakse koos, seejärel jahutatakse, kuni segu muutub tahkeks.
Kui lihasegu on töödeldav, rullitakse need pallideks ja määritakse muna, piima ja riivsaia seguga. Bitterballen praetakse seejärel rasvas või õlis krõbedaks ja pruuniks ning serveeritakse kuumalt. Tavaliselt on nende kõrvale ka sinepidipikaste. Retsept on peaaegu identne teise Hollandi suupistega, mida nimetatakse kroketteniks. Ainus erinevus on see, et krokettenid on vorstikujulised, bitterballenid aga ümmargused.
On kindlaid näitajaid, et see roog arenes välja samamoodi nagu paljud retseptid: toidujääkide, näiteks praehärja ärakasutamiseks. Ülejäänud liha segati hautiseks puljongi ja leivaga. Hispaania okupatsiooni ajal 1500. aastate lõpus ja 1600. aastate alguses võtsid Hispaania sõdurid selle roa omaks ning hakkasid segu paneerima ja praadima bitterballeni varaseks versiooniks. Väidetavalt valmistas esimese moodsa bitterbali pubiomanik Jan Barendzbe naine ja tutvustas seda oma ettevõtte baarikülastajatele.
Roa nimi tähendab sõna-sõnalt “kibe pall”. See ei ole maitse näitaja, vaid pigem tõsiasi, et need suupisted olid mõeldud serveerimiseks bittertje’ga, väikese klaasi Hollandi likööriga, mis sarnaneb džinnile. Need jäävad pubides ja baarides populaarseks lisandiks alkohoolsete jookide kõrvale.
Traditsiooniliselt ilmub roog ainult kohtades, kus on märkimisväärne Hollandi elanikkond, nagu Holland, Hollandi Antillid, Indoneesia, Belgia ja Suriname. Hollandi köögi esiletõus rahvusvahelisel areenil on aga toonud kaasa retseptide varieerumise Interneti kokandussaitidel. Roog on valminud ka televisiooni kokandussaadetes.