Bitkaardifont on arvutifont, mis kasutab ühikut, mida nimetatakse pildielemendiks, mida nimetatakse piksliks, et luua sümboleid, mida nimetatakse glüüfideks, mis moodustavad kogu bitmap fondi. Seda tüüpi fonte kasutatakse siis, kui kompaktne ja kiiresti laaditav font on hädavajalik. Bitmap fonti nimetatakse mõnikord rasterfondiks. Klassikaline standard fontide osas on bitmap üks vanemaid fonte. Seda kasutati maatriksarvutites ja see on tänapäevalgi paljudes tarkvaraprogrammides asjakohane font.
On mitut tüüpi fonte, mis kuuluvad bitmap-fondi kategooriasse. Kõige levinumad on serveri tavavorming (SNF), kaasaskantav kompileeritud vorming (PCF), glüüfi bitmap levitamise vorming (BDF). Üldiselt kasutatakse erinevates tarkvarakomplektides erinevaid bitmap-fontide vorminguid, näiteks Adobe®-i toodetud tarkvaras kasutatav BDF-i bitmap-fondivorming. Bitmap fonte kasutatakse siis, kui fonte tuleb kiiresti laadida, kuid need ei ole paindlikud ja pildi suuruse muutmine põhjustab selle kvaliteedi halvenemist.
Fondis olevaid sümboleid nimetatakse glüüfideks. Glyph viitab üksikule kirjalikule märgile, mis aitab kaasa üldise kirjaliku teose tähendusele. Fondikujundaja kasutab fontide kujundamiseks fondiredaktorit ja üldiselt kujundab iga glüüfi eraldi. Fontide tüübid hõlmavad bitmap fonti, joone fonti ja kontuuri fonti.
Ehkki bitmap-fondid on kiireks laadimiseks paremad kui muud fonditüübid, ei muutu bitikaardifondide glüüfide suurus sujuvalt, muutes fondi suurust muutvate fontide jaoks vähem mugavaks. Bitmap-fondi puhul peab fondikujundaja looma arvuti jaoks erinevaid fonte, et renderdada erineva suurusega kirjatüüpe, säilitades samal ajal tegelaste kujutiste kvaliteedi. Bitmap-fondid olid kõige kasulikumad vanemates arvutisüsteemides, millel puudus suurema nõudlusega fontide käsitlemiseks mälu ja töötlemisvõimsus.
Glüüfid võivad olla mitut erinevat tüüpi sümbolid. Täht on glüüf, kuid mitte kõik glüüfid pole tähed, sest glüüf on laiem termin, mis viitab tähemärkidele ja sümbolitele, mis annavad edasi tähendust mis tahes kirjakeeles. Mõnes keeles võib nii väike erinevus kui täpp väikesel i-l olla glüüf, kuna see annab edasi selle keele eri tüüpi väiketähtede i-märkide erinevust. Inglise keeles aga ei peeta täppi väikesel i-l üldiselt glüüfiks, sest pole teist i-d, millega tähemärki segi ajada. Tegelikult ei muuda väiketähtedega i olev punkt sõnumis selget muudatust, seega pole tegemist glüüfiga.