Bitiämber on kujuteldav konteiner, kuhu väidetavalt on kadunud või kasutusest kõrvaldatud arvutiandmed kadunud. Tavaliselt kasutatakse seda humoorika selgitusena kadunud e-kirjade või valesti paigutatud dokumentide kohta. Mõiste võis olla inspireeritud füüsilisest konteinerist, mida kasutati varajaste andmetöötlusmasinate perfokaartidelt paberitükkide kogumiseks. Tupikvõrgu marsruute ja andmetest loobumiseks loodud spetsiaalseid faile nimetatakse mõnikord ka bitiämbriteks.
Bitid on digitaalse teabe väikseim ja elementaarseim üksus ning need on suuremate failide ehitusplokkideks. Isegi üheleheküljeline tekstidokument võib koosneda sadadest tuhandetest üksikutest bittidest. Kuna neid bitte muudetakse, kopeeritakse ja võrgulinkide kaudu edastatakse, võivad asjad aeg-ajalt valesti minna ja andmed võivad kaduda. Kui tükk on kadunud, minema visatud, hävinud või muul viisil kättesaamatud, siis mõnikord öeldakse, et see läks bitiämbrisse.
Bittukapp, mida mõnikord reklaamitakse kui Great Bit Bucket in The Sky (GBBITS), on kujuteldav konstruktsioon, omamoodi must auk, mida saab süüdistada kahjustatud või kadunud arvutiandmetes. Kuigi see termin on osa arvutižargoonist, kasutatakse seda peaaegu alati kergemeelselt. Saatja ja vastuvõtja vahelt müstiliselt kadunud e-kirja võib süüdistada ämbris, sarnaselt “gremlinidele”, keda mõnikord süüdistatakse lennukite mõistatuslikes mehaanilistes probleemides. Arvuti krahhi, rikutud ketta või isegi operaatori vea tõttu kadunud andmed võib süüdistada seda müütilist konteinerit.
Nii tavalised kasutajad kui ka tehnoloogiakolumnistid on sellele legendaarsele viimaste andmete kodule uued nimed välja mõelnud. Mõisted Write Only Memory (WOM), First In Out Never (FINO) ja Write Once Read Never (KANUD) on kõik väga sarnased bitikopaga. Mõned tehnoloogiaentusiastid ja ettevõtjad on selle termini populaarsust ära kasutanud. Blogid, arvutipoed, tehnoloogiapaneelid ja programmeerijatele mõeldud koodimajutusteenus on kõik kasutanud bitikopa nime.
Kaasaegses andmetöötluse kontekstis pole bitikopp midagi muud kui digitaalne folklooritükk, kuid see termin võis pärineda tõelisest seadmest, mida tuntakse chad boxina. Ühikute salvestusseadmete, st elektroonilise arvuti mehaaniliste eelkäijate ajastul olid need metallkastid vastutavad igalt perfokaardilt pisikeste paberitükkide püüdmise eest ja neid kutsuti mõnikord bitiämbriteks. See võis anda inspiratsiooni termini hilisemaks kasutamiseks.
Kuigi tegelikku bitiämbrit ei ole, kasutatakse seda terminit mõnikord tegelike probleemide kohta andmetöötluses, mis on seotud kasutuselt kõrvaldatud või kadunud andmetega. Võrgustiku loomisel on termin mõnikord mõeldud viitama nullmarsruutile, st võrgumarsruutile, mis ei vii kuhugi. Unixi sarnastel arvutisüsteemidel on sarnane kontseptsioon nimega “/dev/null”, mis on fail, mis on loodud sinna kirjutatud andmete tühistamiseks. Isegi arvuti prügikasti või prügikausta nimetatakse aeg-ajalt natuke ämbriks.