Bilansivälised tehingud kujutavad endast finantseerimist, mis ei kajastu ettevõtte bilansis, kuna kehtivad arvestuspõhimõtted võimaldavad raamatupidamisaruannetes käsitleda erinevalt. Selliste bilansiväliste tehingute näideteks on varade soetamine kasutusrendi alusel või eriotstarbeliste sõidukite, näiteks seltsingute või usaldusfondide kasutamine. Bilansiväliste tehingute kasutamist võib pidada ettevõttele kasulikuks, kuna sellest tulenevaid kohustusi ettevõtte bilansis ei kajastata, mistõttu võib tema finantsseisund olla investoritele või laenuandjatele paremas valguses.
Kasutades bilansivälist finantseerimist, võib ettevõttel olla lihtsam rahastust hankida omakapitali või laenu kaudu. Kui investorid uurivad ettevõtte finantsaruandeid, pööravad nad suurt tähelepanu ettevõtte likviidsusele, mille üheks mõõdikuks on võla ja omakapitali suhe. Ettevõtet, mille võlg on võrreldes omakapitaliga kõrge, võib pidada suhteliselt riskantseks investeeringuks. Samuti võib suur võlgnevus raskendada ettevõttel edasiste laenude saamist. Kui osa võlgadest suudetakse bilansist välja jätta, võib ettevõtte finantsseisund paista paremas valguses ja see parandab ettevõtte laenuvõimet.
Ettevõte, kes peab omandama vara, võib otsustada vara rentida või osta. Kui rent on raamatupidamises liigitatud kasutusrendiks, ei pea vara bilansis näitama. Bilansis ei ole kajastatud kohustust tulevaste kasutusrendi maksete osas. Kui liising on klassifitseeritud kapitalirendiks, näidatakse vara bilansis ja kajastatakse vastavat kohustust tulevaste rendimaksete kapitalielemendi eest. Ettevõtte eesmärk võib olla võtta liising, mis ei vasta kapitalirendi arvestuslikule määratlusele, ja tagada, et vara ega kohustus tulevaste liisingumaksete eest ei pea bilansis kajastuma.
Bilansiväliseid tehinguid saab teha ka sihtotstarbelise sõiduki kaudu, mis on tegelikkuses ettevõtte kontrolli all, kuid ettevõtte poolt tehtud tehinguid ei pea ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes avalikustama. Ettevõte võib kasutada bilansiväliseks kauplemiseks sellist üksust nagu ühisettevõte, partnerlus või usaldusühing, võttes võlgu, mis ei pruugi olla vajalik ettevõtte bilansis. Mõned ettevõtted on seda tüüpi üksusi kasutanud tekkinud võlgade tegeliku taseme varjamiseks, mis on põhjustanud suuri raamatupidamisskandaale ja ettevõtte ebaõnnestumisi. Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid on vahepeal karmistatud, et piirata bilansiväliseid tehinguid ja vältida sarnaste skandaalide kordumist. Siiski on tõenäoline, et uute võlgade varjamise kavade väljatöötamist jätkatakse ja selliste skeemide vastu võitlemiseks on vaja täiendavaid meetmeid.