Mis on bilansianalüüs?

Bilansianalüüs on protsess, mille käigus raamatupidaja või ettevõtte juht uurib kasumit ja kulusid, et teha kindlaks, kuidas äritegevust tõhusamalt korraldada. See inimene otsib selliseid asju nagu raisatud kulutused, järsud kulude hüpped, loid müük või isegi raha väärkasutus. Kui tavaliselt on kasumiaruandes iga kategooria üldised kokkuvõtted, siis bilansianalüüs on tavaliselt palju spetsiifilisem. Selle protsessi käigus uuritakse hoolikalt iga tehingut ja saadud teavet kasutatakse äriotsuste tegemiseks, mis parandaksid ettevõtet mõnda aspekti.

Tavaliselt algab bilansianalüüs ettevõtte dokumentide kogumisega. Kuigi pearaamatus kuvatakse iga äritehing koos osutatud teenuste kirjeldusega, soovib enamik finantseksperte piiramatut juurdepääsu arvetele, et saada selget ülevaadet üldisest äritegevusest. Kui need dokumendid on kokku kogutud, on võimalik aru saada, miks teatud finantsotsused tehti.

See protsess jaguneb tavaliselt mitmeks eraldi etapiks. Üksused, nagu müük, tööjõukulud, laoseisud ja hoiused, vaadatakse igaüks eraldi üle, et leida ametlikus pearaamatus kõik lahknevused. Kui võimalikud probleemid avastatakse, märgistab raamatupidaja kande edasiseks ülevaatamiseks pärast teiste kannete kontrollimist. Järgmine samm oleks kontrollida võimalikke lahknevusi, tuvastades füüsiliselt probleemi allika. Sel viisil bilansianalüüsi tehes suudavad ettevõtted sageli märgata väiksemaid probleeme enne, kui need muutuvad olulisteks probleemideks.

Bilansianalüüsi protsessi kasutatakse ka eelmiste eelarvekuupäevade võrdlemiseks, et hinnata ettevõtte üldist tootlikkust. Näiteks võib raamatupidaja märgata, et ettevõtte saatmis- ja tarnekulud on tõusnud tunduvalt üle inflatsioonihinna. Kui ettevõte on selle teabega varustatud, saab probleemi hinnata ja parandada enne tõsiste kahjude tekkimist. Seetõttu tehakse ärilehtede analüüs tavaliselt kord kuus.

Bilansianalüüsi saab kasutada ka siis, kui ettevõtet hinnatakse investeerimise või laenu andmise eesmärgil. Pangandusasutused viivad selle protsessi läbi, et teha kindlaks, kas ettevõttel on finantsvarasid võlgade tõhusaks tagasimaksmiseks. Paljud investorid viiksid sarnase protsessi läbi ka enne aktsiate ostmist või mis tahes tüüpi väljaostmise kaalumist. Ettevõtte rahandusest põhjalikuma ülevaate saades saavad paljud välised allikad, nagu maksuagentuurid või heategevusorganisatsioonid, hinnata ka ettevõtte netoväärtust.