Bilansi maht on aktsiaanalüüsi meetod, mis hindab aktsiaid konkreetsel päeval kaubeldava mahu järgi. Selle arvutamiseks lahutatakse selle päeva kauplemismaht kumulatiivsest kogusummast, kui aktsia langeb, või liidetakse maht, kui aktsia suletakse eelmisel päeval. Bilansi mahu ehk OBV teooria seisneb selles, et kauplemismaht eelneb mis tahes hinnamuutustele. Sel põhjusel, kui OBV liigub märkimisväärselt kummaski suunas, ostavad või müüvad investorid, kes usuvad selle täpsusesse.
Investorid kasutavad aktsiaturgude suundumuste ja liikumise ennustamiseks palju meetodeid. Kuna konkreetse aktsia hinnad määrab tavaliselt selle konkreetse aktsiaga kauplemise maht, on loogiline, et mahu mõõtmine oleks aktsia liikumise täpne näitaja. Joseph Granville’i 1963. aastal tutvustatud bilansi maht võtab enne hinda teooriat ja ekstrapoleerib sellest investorite jaoks usaldusväärse mõõdiku.
Konkreetse aktsia bilansimaht on kumulatiivne kogusumma, mis lisatakse päevadele, mil aktsia hind tõuseb, ja lahutatakse sellest, kui hind langeb. Lõppkokkuvõttes pole oluline, milline on OBV tegelik kogusumma igal konkreetsel päeval. Tähtis on see, kui palju OBV tõuseb või langeb ja kui järsk see langus või tõus on graafikul. Kui kalle on kummaski suunas järsk, tähendab see, et OBV-s toimus oluline muutus.
Seejärel kasutavad investorid bilansi mahtu koos hinnamuutusega, et teha kindlaks, kas trend on usaldusväärne. Ilmselgelt hind tõuseb, kui OBV tõuseb, ja vastupidi. Investorid jälgivad, kui palju hind tõuseb või langeb koos OBV kaldega. Nii otsitakse kas kinnitust trendile või võimalust, et trend on eksitav.
Näiteks kui aktsia hinna tõusuga kaasneb bilansi mahu järsk tõus, on see hea näitaja, et trend peaks jätkuma. Seda seetõttu, et hinnamuutust juhib nn tark raha ja avalikkus astub peagi samale eeskujule. Teisest küljest, kui hinnatõusuga kaasneb vaid väike OBV hüpe, siis on tõenäoline, et trend on nõrk ja võib kiiresti tagasi pöörduda. OBV töötab samamoodi, kui üritatakse mõõta langustrende.