Mõistet “Big Oil” kasutatakse suuremate naftaettevõtete, nagu British Petroleum, Shell, ExxonMobil ja Chevron, tähistamiseks. Need ettevõtted kontrollivad suurt osa nafta ja naftatoodete turust. 16% maailma naftast, mis on eraettevõtetele kättesaadav, domineerivad need ettevõtted, millel on tohutu kollektiivne majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline võim, eriti tööstusriikides, mis sõltuvad suuresti toornafta toodetest.
Naftat tootvate riikide valitsused moodustavad “Really Big Oili”, mis kontrollib 84% ülemaailmsetest naftavarudest. Riiklikke naftaettevõtteid kritiseeritakse sageli halva juhtimise ja loiduse pärast, mis põhjustab naftatarnete katkemist kogu maailmas. Need riigid ühinesid 1960. aastal, et moodustada Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC), mis koordineerib naftatootmist ja määrab maailma barrelihinnad. Teoreetiliselt peaks OPEC kontrollima naftavarusid, et tagada pidev naftaga varustamine ettevõtetele, kes seda kogu maailmas müügiks töötlevad, kuid tegelikult domineerib OPEC ülemaailmsel naftaturul, omades märkimisväärset poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu.
Lisaks oma nafta pumpamisele ostavad suured naftaettevõtted naftat OPECi liikmesriikidelt ja ekspordivad seda töötlemis- ja rafineerimistehastesse, mida leidub kõikjal maailmas. Kasutades olemasolevaid pakkumise ja nõudluse andmeid, rafineeritakse õli, et saada selliseid tooteid nagu bensiin ja maagaas. Mõnes riigis on Big Oili süüdistatud saadaolevate tarnete ja hindadega manipuleerimises, et teenida kasumit. Eriti riikides, kus enamik kodanikke on sunnitud pendeldama autoga, võivad gaasihindade kõikumised olla masendavad ja arusaamatud.
Kuna Big Oilil on piiratud juurdepääs ülemaailmsetele naftavarudele, töötab ta kõvasti nafta kaevandamiseks kohtadest, kuhu tal on juurdepääs. Selle tulemusena on naftavarud kiiresti ammendunud piirkondades, mida haldab Big Oil, mis on välja töötanud ka tehnikad nafta ekstraheerimiseks liivast, põlevkivist ja muudest materjalidest, mis sisaldavad väikeses koguses väärtuslikku ressurssi. OPECi liikmete tohutud varud valmistavad Big Oilile meelehärmi, sest neid hallatakse ebaefektiivselt ja nende tootlus võib olla palju suurem. Sellest tulenevat kõikuvat naftahinda on ka tarbijatele raske seletada, eriti kui enamus Big Oili ettevõtteid suudavad globaalselt väga suure kasumi teenida.