Berliner on küpsetis, mis hõlmab magusa taigna praadimist rasvas või õlis, süstlaga täitmist ja tuhksuhkruga katmist. Inglise keelt kõnelevates riikides tuntakse sarnaseid esemeid želee sõõrikutena. Ka teised riigid võivad sellele magustoidule erinevaid nimetusi panna, näiteks Austraalias ja Suurbritannias. Portugalis kasutatakse terminit “Berliin”, tõlgituna “bolas de Berlim” – paljud neist sõõriku versioonidest on täidetud erekollase vanillikreemiga, kuigi magusus ja täpne retsept võivad erineda.
Kuigi Berlinerit saab täita paljude erinevate täidistega, on kõige tavalisem ja autentsem kollane vanillikaste. Muud levinud täidised hõlmavad valget koort, erineva maitsega puuviljaželee või -konserve või šokolaadi- või mokatäidist. Mõned selle saia versioonid ei ole üldse täidetud.
Mõnes Ameerika osas tuntakse seda tüüpi sõõrikut Baieri kreemi või Bostoni kreemi sõõrikuna, kui see on täidetud kollase kreemiga. Kuigi puuviljatüüpi küpsetisi tuntakse kõige sagedamini tarretisesõõrikutena, võib mõnes gurmeesitluses nimetada neid puuvilja nime järgi, näiteks õunaga täidetud sõõrikut võib nimetada Apple Berlineriks. Bostoni kreemjas sõõrik on nn, sest see meenutab suuremat Bostoni kreemipirukat.
Lihtne berliinlane on inspireerinud poleemikat, mis ületab oma sirgjoonelise kompositsiooni. Ameerika presidendi John F. Kennedy kuulsad sõnad Berliinis diplomaatilisel visiidil panid paljusid vaidlema selle üle, kas külalise sõnad olid tegelikult õiged. Väidetavalt olevat Kennedy rahvahulgale öelnud Ich bin ein Berliner, mis võib sarnastel vormidel tähendada kas “Ma olen Berliinist pärit inimene” või “Ma olen tarretisega täidetud sõõrik”. Kui mõned väidavad, et presidendi sõnad eksisid tarretisõõriku kirjeldamisel vale saksakeelse artikli kasutamise tõttu, siis teised, kes oskavad saksa keelt, arvavad, et seda fraasi saab kontekstis täpselt tõlgendada.
Oluline on märkida, et kuigi paljudes pagaritöökodades on tavaks valmistada berliinlasi ehk tarretisesõõrikuid standardse eelpakendatud puuviljatäidisega, võib selle saia mõnes versioonis kasutada värskemaid puuviljatäidiseid. Teised pagarid võivad täidisele vähem suhkrut lisada, et see tunduks vähem töödeldud. Erinevad praadimis- või küpsetamistehnikad lisavad ka seda tüüpi sõõrikutele vaheldust.