Baseling on tehnika, mida arvutivõrgu administraatorid kasutavad teatud aja jooksul kogunenud andmete analüüsimiseks. Algandmeid kogutakse perioodiliselt, et võrgu jõudlust saaks õigesti hinnata. Andmekogusid kasutatakse seejärel reaalajas jälgimisel ja hindamisel võrdlusmaterjalina. Kuigi kontseptsioon võib tunduda lihtne, sarnaneb see pigem jäämäega, kus pinna all on suurem keerukus.
Alusjoonimist võib olla lihtne segi ajada teiste võrguhaldus- ja hindamismeetoditega. Sageli võib seda segi ajada tulemusjuhtimisega, mida kasutatakse rohkem jooksva planeerimise jaoks. Kuna jõudluse juhtimine on pidev protsess, kasutab see võrdlusandmetena lähteandmete kogumist. Just suundumusi, mis ilmnevad aja jooksul, analüüsides baasjooni, kasutatakse jõudluse juhtimises õigete otsuste tegemiseks, kui kaalutakse võimalikke muudatusi võrgus. Tõde on see, et lähteandmete andmeid kasutatakse peale jõudlushalduse ka mitmes muus võrguhalduse aspektis, sealhulgas teenusetaseme analüüsis ja tõrketaluvuse hindamistes.
Võrguadministraatorid, kes peavad seda tehnikat liiga aeganõudvaks, võivad baasjoonistamisel teha tavalise vea. Halvasti üles ehitatud baasjoone korral võib andmete kogumine olla liiga üldistatud, mis ei saa anda täpset ressurssi mõõtmise mõõtmiseks. Ilma piisavalt üksikasjaliku fookuseta on raske määratleda, millised probleemsed valdkonnad vajavad parandamist. Kui lihtsalt arvutada kokku keskmiste näitajate kogum, küsides, kui kiire võrk igal nädalal oli, ei hakka isegi pinda kriipima.
Kui natukene planeerimist on tehtud, tuleb tegelikud mõõdikud kokku koguda. Olenevalt lähtealuse ulatusest või selle üldisest eesmärgist saab koguda erinevaid andmeid, mis üsna tõenäoliselt kulutavad lühikese aja jooksul suure hulga salvestusruumi. Näiteks jõudluse haldamise hindamise korral võivad andmed sisaldada latentsust ja ribalaiust, mida kasutatakse konkreetses magistraalruuteris või haru ruuterite komplektis. Seejärel annavad mõõtmised lähtejooned, mida saab kasutada võrgu kasvu planeerimisel. Ka kettal kogutavate andmete maht võib muutuda väga suureks, kui arvestada mõne kilobiti teabe kogunemist iga paari minuti tagant mitme nädala jooksul mitme seadme ja liidese vahel.
Kui kõik andmed on kogutud ja korrastatud, tuleb neid seejärel jälgida ja hinnata. Mõnes olukorras, kus baasjoonistust kasutatakse näiteks võimsuse planeerimiseks, luuakse perioodiliselt aruandeid ajalooliste andmete võrdlemisel mõne mõõtmisperioodiga. Sellised aruanded võivad anda selge ülevaate sellest, millal ja kus tuleks võrku uuendada. Samuti on võimalik lasta baasväärtusi pidevalt reaalajas hinnata ja etteantud läve ületamise korral hoiatusi anda. Sellistel juhtudel saab võrguadministraatorit kohe teavitada võrgu mis tahes asukohas ilmnevast probleemist.