Bartonella henselae on bakter, mis vastutab paljude haiguste eest. Võib-olla tuntakse seda kõige paremini kassi kriimustushaiguse või kassi kriimustuspalaviku põhjustajana, kuid see võib põhjustada ka bakteriaalset angiomatoosi, baktereemiat, endokardiiti ja pelioosi hepatiiti. Bartonella on üks levinumaid bakterite perekondi maailmas ja Bartonella henselae on levinud kogu maailmas.
Bartonella henselae nakatuvad inimesed tavaliselt kasside kaudu. Bakterid elavad loomulikult kassides, põhjustamata neile mingit kahju. Kirbud ja puugid on bakterite levitajad kasside seas ning puukide kaudu võivad nakatuda ka inimesed. Bartonella henselae elab ka kirpude väljaheites, mis võib inimest nakatada, kui see puutub kokku limaskesta või haavaga, näiteks kassi kriimustusega.
Kassi kriimustushaigus, tuntud ka kui kassi kriimustuspalavik või bartonelloos, on tavaliselt kahjutu ja taandub iseenesest, kuigi seda võib ravida antibiootikumidega. Mõnel juhul võivad haigusel siiski olla tõsised sümptomid. Bartonella henselae infektsioon esineb kõige sagedamini lastel, kes on hiljuti saanud kassihammustuse või kriimustuse.
Kassi kriimustushaiguse esinemisi võib liigitada klassikaliseks või ebatüüpiliseks. Klassikalise variandi puhul kannatavad patsiendid lümfadenopaatia ehk paistes ja õrnade lümfisõlmede all. Samuti võib nakkuskohas olla papul. Teised levinud sümptomid on palavik, peavalu, külmavärinad, selja- ja kõhuvalu, kuid mitte kõigil patsientidel ei esine selliseid süsteemseid sümptomeid.
Ebatüüpiline kassi kriimustuspalavik on tõsisem seisund. Inimestel, kellel on kahjustatud immuunsüsteem, tekivad pärast Bartonella henselae infektsiooni suurema tõenäosusega ebatüüpilised sümptomid. Ebatüüpiline kassi kriimustushaigus võib ilmneda Perniaud’ sündroomina, mis koosneb konjunktiviidist ja kõrvataguste lümfisõlmede tursest. See võib põhjustada ka neuroretiniiti, närvikahjustusi ja valu silmades.
Baktsillaarangiomatoos on veel üks võimalik kassi kriimustushaiguse sümptom kahjustatud immuunsüsteemiga inimestel, eriti neil, kellel on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS). Baktsillaarset angiomatoosi iseloomustavad angioomid ehk väikesed healoomulised kasvajad või kahjustused. Kuigi need ilmuvad kõige sagedamini nahale, võivad angioomid mõjutada ka aju, luud, luuüdi, seedetrakti, maksa, lümfisõlmi, hingamisteid või põrna. Seisund on tavaliselt valulik ja võib lõppeda surmaga, kui seda ei ravita. Baktsillaarangiomatoosi saab ravida antibiootikumidega või vajadusel antibiootikumide ja bakteritsiidide kombinatsiooniga.
Sarnane haigusseisund, mis võib tuleneda Bartonella henselae infektsioonist immuunpuudulikkusega inimestel, on bakterioos, pelioosi hapatise vorm. Seda seisundit iseloomustavad arvukad verega täidetud õõnsused maksas ja mõnikord ka teistes kehastruktuurides. Seda ravitakse ka antibiootikumidega.
Baktereemia ehk veres leiduvad bakterid on Bartonella henselae infektsiooni teine võimalik tagajärg. See võib põhjustada veremürgitust, mis võib ravimata jätmise korral põhjustada mitme organi puudulikkust. Kõige äärmuslikumatel juhtudel võib B. henselae infektsioon põhjustada endokardiiti, südame sisekihi põletikku või ägedat entsefalopaatiat, üldist ajufunktsiooni häiret. Õnneks saab iga B. henselae põhjustatud haigust tavaliselt antibiootikumidega täielikult ravida, kui see on piisavalt varakult tabatud.