Hanehani ehk Branta leucopsis on arktiline haneliik, mille pesitsusalad asuvad Gröönimaal, Norras ja Põhja-Venemaal. Tavaliselt rändab see liik talvel Inglismaale, Iirimaale ja Šotimaale või Venemaa lindude puhul Saksamaale ja Hollandisse. Kõrrehanedel on tavaliselt must kael ja kroon, valge nägu, hallid küljed, hall rind ja must selg. Selle liigi isastel ja emastel on samad märgid, kuigi isased võivad olla emastest suuremad.
Need haned on oma nime saanud keskaegsest usust, et nad arenesid välja hane-kõrrest. Ajaloolased arvavad, et see teooria kujunes välja seetõttu, et keskaegsed teadlased ei mõistnud lindude rändemustreid ja otsisid seetõttu selgitust võõrlinnuliikide ootamatule ilmumisele mõnes piirkonnas talvel. Kuna arvati, et sookured arenevad kõrrelistest, pidasid keskaegsed eurooplased neid laialdaselt kalade vormiks. Seetõttu arvatakse, et kõrvits oli põhitoiduks paastuajal, mil liha süüa ei saanud.
Kõrrehanel on must kroon ja kael, valge nägu meenutab maski. Neil on ka must sulestik seljal ja mustad jalad. Kõrbehane küljed, rinnad ja küljed on hallid. Kõrbehanel on ka iseloomulik valge kintsuke.
Erinevalt mõnest teisest linnuliigist ei ole liigi isas- ja emaslinnu märgistuses üldiselt märgatavat erinevust. Isased on tavaliselt tugevamad kui emased, kaaludes umbes 4.03 naela (1.8 kilo), emane aga kaalub tavaliselt umbes 3.57 naela (1.6 kilo). Isane valge-laglehane võib kasvada 27 tolli (68.5 cm) pikkuseks, samal ajal kui emane valge-laglehane ulatub tavaliselt 23.5 tolli (59.7 cm) pikkuseks.
Kaljukaned on arktiline lind. Nende pesitsusalad asuvad enamasti Gröönimaa põhjarannikul. Pesitsusalad on leitud ka Norras Svalbardis ning Venemaal asuvatel Vaygachi saarel ja Novaja Zemlja saartel. Kaljuhaned moodustavad tavaliselt väikseid pesakolooniaid kaljudel või saarekaljude vahel. Sageli pesitsevad nad Gyr-pistriku läheduses, et kaitsta end arktiliste rebaste eest. Üks emane hani võib pesitsushooajal muneda neli kuni kuus muna.
Need linnud rändavad Inglismaale, Šotimaale, Iirimaale, Saksamaale ja Hollandisse, kus nad talvituvad nende piirkondade mudaaladel, suudmealadel, rannikusoodes ja rohumaadel. Nad toituvad seemnetest, juurtest, lehtedest ja vartest.
Põhja-Ameerika kirdeosas on hanesid nähtud, kuid Põhja-Ameerika linnuks neid ei peeta. Põhja-Ameerikast ei ole veel leitud laglede pesitsusalasid ja arvatakse, et piirkond ei kuulu nende rändeteekonda. Mõned usuvad, et Põhja-Ameerikas nähakse sookurgesid alles siis, kui nad koduvangistusest põgenevad.