Baitivoog on mõiste, mida kasutatakse arvutustehnika tähistamiseks, mis võimaldab saata andmeid mööda kindlat teed. Siin saadetakse marsruudil üksikute ühtede ja nullide, mida nimetatakse kahendnumbriteks või bittideks, asemel kaheksa biti suurused ühikud, mida nimetatakse baitiks. Seda nimetatakse mõnikord ka märgivooks, kuna enamik tähemärke, mis moodustavad loomuliku keele tähestiku, numbrid ja nii edasi, on esindatud selliste 8-bitiste ühikutega. Andmete edastamisega seotud tee või üksused on mõnevõrra abstraktsed, kuna need võivad kujutada faili, millele programm juurde pääseb, andmeid, mida programmis töödeldakse, või andmeid, mis liiguvad üle võrgu.
Et baidivoog oleks kõige tõhusam, voolab see läbi spetsiaalse ja usaldusväärse tee, mida mõnikord nimetatakse toruks või torujuhtmeks. Selline tee peab olema usaldusväärne, et tagada väljundi täpsus. Ühes mõttes on arvuti programmeerimisel toru tee, mis ühendab programmi erinevaid aspekte nii, et sisendandmete töötlemisel saab neid edastada programmi teise osasse, teise jne. kuni see jõuab väljundini.
Teatud operatsioonisüsteemid saavad kasutada teist tüüpi torujuhtmeid, et võtta andmeid (nt faili sisu) ja käivitada see väljundi loomiseks läbi mitme erineva programmi. See on kasulik tekstitöötlusrakenduste puhul, mis on tõhusaks muudetud märgibaidivoo abil andmete edastamiseks. Baitivoo üks levinumaid kasutusviise on seega arvuti operatsioonisüsteemi jaoks, kui see pääseb juurde failis olevatele andmetele.
Varajases arvutivõrkudes tegid mõned süsteemid vahet baitide ja okteti vahel. Kuna oktett on ka kaheksast bitist koosnev arvutusüksus, kasutatakse termineid mõnikord vaheldumisi, kuigi nendes vanemates süsteemides pole need samad. Sellest tulenevalt kasutatakse oktetivoogu ka baitivoost rääkides, kuigi peamiselt seoses arvutivõrkudega. Üks selline näide, „rakendus/oktetivoog”, on mitmeotstarbeline Interneti-meililaiendite (MIME) tüüp mis tahes binaarandmete edastamiseks võrgu kaudu.
Kui rääkida baidivoo saatmisest arvutivõrgu kaudu, on vaja usaldusväärset kahesuunalist transpordikihi protokolli, näiteks Internetis kasutatav edastusjuhtimisprotokoll (TCP). Neid nimetatakse baitivooprotokollideks. Teised jadaandmeprotokollid, mida kasutatakse teatud tüüpi riistvarakomponentidega, nagu universaalne asünkroonne vastuvõtja/saatja (UART) tehnika, on jadaandmekanal, mis kasutab sidepidamiseks ka baidivoogu. Sel juhul pakitakse bait või märk edastusotsa kaadrisse, kuhu kinnitatakse täiendav algusbitt ja mõned valikulised kontrollbitid ning seejärel eraldatakse vastuvõtuotsas kaadrist tagasi. Seda tehnikat nimetatakse mõnikord baitorienteeritud protokolliks.