Bagasse on orgaaniline jäätmetoode, mis tekib suhkruroo pressimisel suhkru eraldamiseks ja sorgo mahla ekstraheerimisel, mida kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamiseks. Kuigi algselt ei peetud sellel kaubanduslikku väärtust, kasutatakse seda nüüd tselluloosi allikana etanoolikütuse valmistamiseks, millest vormitakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud lauanõud, ja seda kasutatakse paberi tootmiseks vähese puude kliimaga riikides, näiteks Kesk-Euroopas. Ida. Sellist bagassi kasutamist peetakse keskkonnale kasulikuks ja jäätmevoo oluliseks vähendamiseks. Paberivabrikutes bagassi tolmuga kokku puutunud töötajatel on aga sageli tekkinud krooniline kopsuhaigus, mida nimetatakse kopsufibroosiks.
Bagasse’i teine nimi on megass, mis tuleneb tüviterminist, mis algselt tähendas prügi. Selle asemel, et tekitada õhusaastet selle põletamisega, levivad selle uued kasutusviisid. Sellest on saanud ehitustööstuses kasutatavate pressitud ehitusmaterjalide oluline koostisosa, akustiliste plaatide valmistamisel ja loomasöödas kasutatavate kiudainete allikana.
Brasiilia on suhkruroost valmistatud bagassi tootmisel maailmas juhtiv majandus, millele järgneb tihedalt India. 2004. aastal hinnati, et Brasiilia suudab katta peaaegu 12% oma elektrivajadusest, kasutades seda alkoholipõhiste kütuste (nt etanooli) tootmiseks või põletades jäätmeid otse pelletite kujul. Brasiilia suhkrurootööstuse assotsiatsioon (UNICA) märkis, et 2011. aastal prognoositi saagiks umbes 595.89 miljonit tonni, mis on 10% rohkem kui eelmisel aastal.
Suur osa suhkruroost muudetakse bagassiks, kuna see on taime enda kiuline sisaldus. Arvatakse, et umbes 30% suhkruroost saadakse tagasi bagassina. Tavaliselt see jääk kõrvaldati, kuid nüüd peetakse seda väärtuslikuks loodusvaraks. Peamised suhkruroogu tootvad riigid, mis kasutavad seda bioenergiakütuste, paberitootmise ja pakendite tootmiseks, on Brasiilia, India ja Hiina, aga ka Pakistan ja Kuuba, mis annavad kokku üle poole maailma toodangust. Hinnanguliselt suutis Kuuba ainuüksi 2004. aastal toota üle 25% oma elektrivajadusest bagassist.
Osa suhkruveskites toodetud bagassist põletatakse veskites endas kütuseallikana. 2010. aasta seisuga varustas ainult umbes 5–10% kogu maailmas paberitoodangust põllumajanduskultuuride jäätmematerjaliga, näiteks puude asemel bagasse. Kiududel on aga mitmesuguseid kasutusviise ja seda peetakse soodatselluloosi valmistamisel toodetud kiududega võrdseks, mille tooraineks on puupuit. Suhkrurooprotsessist eemaldatud lühikesed südamikukiud on parimad ja neid müüakse mitmesugusteks paberiteks, sealhulgas pehme paberi, kirjutuspaberi ja ajalehepaberi valmistamiseks. Kiudu nähakse ka toidukonteinerite vahtpolüstüroolpakendite keskkonnasõbraliku asendajana ning on näidatud, et need biolagunevad kompostis ühe kuni nelja kuu jooksul, erinevalt plastipõhistest pakenditest, mis võivad prügilates sajandeid vastu pidada.