Babüloonia loomismüüt, mida nimetatakse ka Enuma Elishiks, on mütoloogias legend, mida räägitakse sümboolika ja metafooride abil, et selgitada maa ja inimkonna loomist. Poeemi kujul kirjutatud Babüloonia loomismüüt sööviti seitsmele kivitahvlile ning see räägib kaosest ning jumalate ja jumalannade kättemaksust. Müüdi teema keerleb kalendri, vihma ja inimese loonud jumaluse Marduki ümber.
Babüloonia loomismüüdist on palju versioone, jumalate kirjeldamiseks kasutatakse erinevaid sõnu. Assüüria versioonis kutsutakse Marduki Assuriks. Varaseim sumeri versioon kirjutati 12. sajandil eKr, kuid see avastati alles 19. sajandil pKr. Legend avaldati esmakordselt 1876. aastal kui Kaldea Genesis.
Mõned usundiloolased usuvad, et Piibli ja Babüloonia loomismüüdi vahel on palju sarnasusi. Teised usuvad, et sumeri versioon kirjutati esimesena, võib-olla sadu aastaid enne Piiblit. Õpetlaste vaheline arutelu keskendub müüdi mitmele tõlkele ja tõlgendusele, mistõttu on raske kindlaks teha, kas Babüloonia loomismüüt kopeeriti Piiblist või kas Piibel põhines müüdil.
Babüloonia loomismüüt saab alguse vee- ja viljakusejumalast, keda nimetatakse Apsuks ja kes abiellus merejumalanna ja kaose esindaja Tiamatiga. Nende kahest järglasest said taeva ja maa ehk silmapiiri jumalad; nende järglane on müüdi peategelane Marduk. Apsu ja Tiamati järglased ning nende lapsed muutusid nii segavaks, et Apsu pidas vandenõu nende tapmiseks, kuid tema lapselapselaps sai sellest plaanist teada ja hävitas Apsu esimesena. Tiamat otsis kättemaksu oma mehe surma eest.
Ta päästis kättemaksuhoos valla 11 hävitavat jumalat. Paabeli kuningaks saanud Marduk kasutas hävitamise tuuli ja pilvedest moodustatud vankrite tormi, et püüda Tiamati võrku, enne kui ta noole südamest läbi ajas. Seejärel jagas ta naise pooleks ja kasutas ühte osa maa loomiseks ja teist taeva kujundamiseks. Marduk tappis Tiamati uue abikaasa ning lõi oma vere ja luudega inimkonna.
Marduk ehitas kodud järelejäänud jumalatele. Samuti lõi ta varajases astroloogias tähtede ja planeetide põhjal päevi, kuid ja aastaid, kasutades kuufaase igakuiste tsüklite tähistamiseks. Tiamati sülge kasutades tekitas Marduk vihma.
Kuningana premeeriti Mardukit uue majaga, millele järgnes suur pidusöök. Viimane tahvel kutsub järgijaid üles austama Marduki Tiamati hävitamise ning maa ja inimese loomise eest. Inimestel kästakse teda kiita tegude eest, mis kaosesse rahu tõid.