Baaspunkti väärtus on tootluse muutuste mõju mõõtmine finantsinstrumentide väärtusele. Seda kasutatakse võlakirjaturul selleks, et arvutada, millist mõju avaldaks väike intressimäärade muutus konkreetse võlakirja väärtusele. Võlakirjade baaspunktiväärtus on oluline, kuna see võimaldab investoritel mõõta intressimäära riski, millele nad konkreetse võlakirja ostmisega kokku puutuvad.
Baaspunktid on mõõtühikud, mida kasutatakse finantsmõõtmiste muutuste kirjeldamiseks. Neid kasutatakse protsentide arutamisel ja 1 baaspunkt on 1/100 protsendipunktist. Investorid kasutavad protsentide asemel baaspunkte, kuna protsendid võivad olla eksitavad. Näiteks võib intressimäära 1 protsendiline tõus tähendada, et intressimäär tõusis 2 protsendilt 3 protsendile või intressimäära enda tõusu 1 protsendi võrra 2 protsendilt 2.02 protsendile.
Föderaalreservi tegevusega seoses kasutatakse tavaliselt mõistet “baaspunkt”. Näiteks kui Fed otsustab tõsta intressimäära 2.00 protsendilt 2.25 protsendile, teatatakse finantsuudistest, et Fed tõstis intressimäärasid 25 baaspunkti võrra. Aluspunktid kirjeldavad ka intressimäära ja selle võrdlusaluse vahelist suhet; intressimäära võib näiteks määrata teatud arvu baaspunktide võrra võrdlusalusest kõrgemale, nii et see liigub koos alusintressiga, kuid jääb sellest samale kaugusele. Seda terminit kasutatakse ka muude finantsturgude protsentide muutuste, näiteks võlakirjade tootluse muutuste käsitlemiseks.
Võlakirja tootlus on kaudne diskontomäär, mis ilmneb võlakirja turuhinnast ja selle maksevoost. Võlakirja maksevoog on võlakirjalepingus välja toodud, mistõttu see turutingimustest tulenevalt ei muutu. Tootlus võib aga hinnamuutuste mõjul muutuda. Tootlus arvutatakse hinna järgi ja kui võlakirja hind tõuseb, siis on selle tootlus madalam kui enne hinnamuutust.
Pöördvõrdeline seos võlakirja hinna ja tootluse vahel tähendab, et tootluse tõus vähendab võlakirja väärtust; baaspunkti väärtus ütleb investoritele selle mõju ulatuse. Baaspunkti väärtuse leidmiseks arvutatakse võlakirja tootlus, lisatakse 1 baaspunkt ja liidetakse see arv tagasi samasse valemisse, et saada hind, mis võlakirjal oleks, kui tootlus oleks 1 baaspunkti võrra kõrgem. Selle hinna ja võlakirja turuhinna vahe on võlakirja baaspunkti väärtus. Seda arvu on lihtne välja arvutada, kuid keeruliste sidestruktuuride puhul on sageli võimalik teha vigu. Seetõttu arvutavad finantsasutused pidevalt baaspunkti väärtusi, kasutades arvutites olevat finantstarkvara.