Azuki uba, mida mõnikord nimetatakse ka “adzuki oaks” või “aduki ubaks”, on viinapuul kasvav kaunvili. See on eriti levinud Aasias. Uba on punast värvi ja üsna väike, umbes üks viiendik tolli pikk (umbes viis millimeetrit). Uba on mõnikord musta, halli, valge ja laigulise värviga, kuid enamasti kasvatatakse seda punase värviga.
Seda uba on Aasias kasvatatud üle sajandi. Arvatakse, et uba kasvatati Koreas ja Hiinas enne aastat 1000 eKr ning see kodustati Himaalajas. Pärast selle kasvatamist Koreas ja Mandri-Hiinas viidi uba Jaapanisse, kus seda ka kasvatati. Azuki uba on eriti populaarne Jaapanis, kus see on soja järel teisel kohal. Tegelikult pärineb oa nimi Jaapanist.
Azuki uba kasutatakse kõige sagedamini magusates roogades. Seda kasutatakse tavaliselt magusate küpsetiste täidisena ning seda kasutatakse sageli sorbeti ja jäätise retseptides. Mõnikord segatakse seda ka paksendajaga, näiteks agar-agariga, et luua tarretisesarnane magustoit, mida serveeritakse väikeste kuubikutena. Seda nimetatakse sageli lihtsalt “punaseks oaks”. Näiteks magusa azuki täidisega kuklit nimetatakse lihtsalt “punase oa kukliks”. Samal viisil nimetatakse azuki ubadest valmistatud jäist magustoitu “punase oa jäätiseks”.
Azuki ube saab osta toorelt, kuivatatult või pastana. Punase oa pasta valmistatakse ubade purustamisel ja keetmisel magusainega, näiteks suhkru või meega. Olenevalt pasta kasutusotstarbest võib see olla jämedalt purustatud, nii et mõne oa tekstuur jääb alles. Muudel juhtudel võib oad püreestada, et pasta oleks ühtlane. Azuki oapastat ehk “punase oa pasta” kasutavad tavaliselt Jaapani, Korea ja Hiina kondiitritooted.
Nagu enamik kaunvilju, on azuki uba hea lahustuvate kiudainete allikas. See on ka hea valgu, raua ja liitsüsivesikute allikas. Kahjuks kombineeritakse ubade kulinaarsel kasutamisel sageli suures koguses rafineeritud suhkrut, mis pole sugugi nii tervislik. Kulinaarse kasutamise tulemused annavad aga rikkalikud, magusad ja maitsvad magustoidud ja küpsetised.