Avidiin on valk, mida leidub lindude, kahepaiksete ja roomajate munades. Seda toodetakse nende loomade munajuhades. Munajuha on tee, mis viib mitteimetajatest selgroogsetel munasarjadest väljapoole.
Munades moodustab avidiin vaid 0.05 protsenti nende koguvalgust. Avidiin on tetramiline, mis tähendab, et see koosneb neljast identsest subühikust. Selle valgu kõige olulisem toime seisneb selles, et see seondub väga kergesti biotiini vitamiiniga.
Biotiin on vees lahustuv vitamiin, mis on vajalik mitme keha funktsiooni jaoks. See on vajalik rakkude kasvuks, rasvhapete tootmiseks ning nii aminohapete kui ka rasvade ainevahetuseks. See vitamiin aitab kaasa ka süsinikdioksiidi ülekandmisele ning soodustab juuste ja küünte kasvu. Selle vitamiini looduslikud allikad on banaanid, lõhe, maks ja munakollased. Inimese soolestikus esinevad bakterid toodavad ka biotiini.
Kuna saadaval on biotiini allikate rohkus ja asjaolu, et inimkeha vajab seda toimimiseks väga vähe, on selle vitamiini puudus harvaesinev. Kõrge kuumtöötlemata munavalgete või muude toorete munade sisaldusega toit võib põhjustada selle vitamiini puudust. Munades sisalduv avidiin seondub kehas leiduva biotiiniga, muutes selle kasutuks. Muna keetmisel deaktiveeritakse munavalge sees olev avidiin, kuid munakollases sisalduv biotiin ei muutu.
Biotiini puudus põhjustab juuste väljalangemist, ketendavat löövet silmade ümber ja kõrget kolesteroolisisaldust veres. See põhjustab ka neuroloogilisi sümptomeid, nagu depressioon, hallutsinatsioonid ning käte ja jalgade tuimus. Sageli väidetakse, et inimesel, kellel on biotiinipuudus, on biotiinipuudus nägu, mida iseloomustab silmalööve ja paaritu rasvajaotus näopiirkonnas.
On ka geneetilisi häireid, mis põhjustavad suurenenud biotiinivajadust ja teatud protseduurid, näiteks mao eemaldamine, võivad avaldada sama mõju. Liigne alkoholitarbimine toob kaasa ka suurema biotiini vajaduse. Rasedus on seotud suurema vajadusega selle vitamiini järele, kuid selle vajaduse põhjuse väljaselgitamiseks on tehtud vaid piiratud uuringuid.
Teine avidiini vorm on streptavidiin. Seda toodab bakter streptomyces avidinii ja sellel on sama afiinsus biotiini kui avidiini suhtes. Streptavidiinil on ka tetramaatiline struktuur. Seda valku kasutatakse laboratoorsetes rakendustes, näiteks rakkude ja kudede värvimisel, ning seda kasutatakse ka biotiinidetektorina.