Laiemas tähenduses viitab avangard mis tahes teerajavale liikumisele – tavaliselt kunstilisele või sotsiaalsele –, mida juhib väike grupp inimesi, et avada oma huvivaldkonnas uusi uksi. Täpsemalt, see termin viitab hetkele kunstimaailmas, mis hõlmab paljusid koolkondi ja alamliikumisi.
Kui avangardi kasutati algselt ainult tipptasemel liikumiste kirjeldamiseks, siis aja edenedes on paljud liikumised säilitanud sildi kaua pärast seda, kui nad pole enam uudsed ega murrangulised. Näiteks dadaismi ja modernismi peetakse mõlemat avangardkunsti näideteks – kuigi mõlemad on eksisteerinud juba peaaegu sajandi. See on pannud paljud märgistama liikumisi ajalooliselt avangardiks, rõhutades, et tänapäevases keskkonnas pole need enam tipptasemel väljendusvormid.
Mõistet eksperimentaalne kasutatakse sageli vaheldumisi avangardiga, eriti kui keskendutakse konkreetsele kunstihuvi valdkonnale. Näiteks eksperimentaalne teater ja eksperimentaalfilm.
Püüded konkreetselt määratleda ja piiritleda, mis on ja mis ei ole avangard, on tingimata problemaatilised, kuna definitsioon on lõppkokkuvõttes isiklik arvamus. See, mis ühele kriitikute rühmale tundub eesrindlik ja revolutsiooniline, võib teisele tunduda taltsas ja ülepakutud. Kui avangardkoolidel, nagu popkunst ja Fluxus, on üsna määratletud kriteeriumid selle kohta, mis muudab teose nende koolkonda kuuluvaks, siis sõnal endal sellist käsku pole. Pigem loetakse teost avangardseks, kui see on avangard – ringarutlus, mis tekitab palju üldist segadust.
Viimasel ajal on tehtud mõningaid jõupingutusi mõiste jäigemaks määratlemiseks; need katsed seavad kriteeriumid avangardi teosele, mille eesmärk on eelkõige kunstilise kogemuse osas ümbriku nihutamine. Teoseid, mis eksisteerivad peamiselt poliitiliste või sotsiaalsete avalduste tegemiseks, mis ei keskendu kunstile, ei kuulu avangardi hulka.
Mitmed avangardistideks peetavad artistid on etiketi täielikult tagasi lükanud, enamik väidavad, et see on rohkem vaeva kui väärt. Võib-olla on irooniline, et kõige tõenäolisemalt saavad selle nime kunstnikud need, kes on kõige enam siltide piiramise vastu – nad soovivad oma kunstilises väljenduses vabaneda piiridest ja siltidest.
Avangardi kasutatakse mõnikord ka halvustavalt, eriti kui tegemist on mittekunstilise sfääriga. Näiteks filosoofilisi ja teaduslikke ideid võib kõrvale jätta kui avangardistlikke ideid, mis viitavad sellele, et need eksisteerivad pigem sümboolse žestina, millega vaidlustada püsivaid teooriaid ja traditsioone, mitte esitada uusi põhjendatud ideid.