Avalik kasutamine on elanike võimalus maale ligi pääseda ja seda kasutada. See kerkib esile USA-s seoses põhiseadusliku eramaa arestimise keeluga, välja arvatud juhul, kui maad võetakse avalikuks kasutamiseks. Seda protsessi tuntakse väljapaistva domeenina ja see hõlmab valitsuse mõistmist eramaa ülevõtmiseks. Teadlaste ja advokaatide vahel on olnud märkimisväärne arutelu selle üle, kuidas avalikku kasutamist määratleda.
Mõned inimesed väidavad, et avalik kasutamine hõlmab kinnisvara tegelikku füüsilist kasutamist, nagu teede, koolide ja haiglate puhul. Sellistel juhtudel toob maa arestimine kaasa arengu, mis on kõigile avalikkusele kättesaadav ja annab selget ja käegakatsutavat kasu, nagu juurdepääs tervishoiule või haridusele. See on konservatiivsem õigustõlgendus, mis nõuab, et maa oleks riigi omanduses ja valitsemises.
Teised teadlased usuvad, et avalik kasutamine hõlmab ka maa arendamist avalikuks hüvanguks, isegi kui see pole tingimata mõeldud avalikuks kasutamiseks. Seda argumenti on kasutatud mõnel silmapaistval domeenijuhtumil, kus eraarendajad on pärast valitsuse arestimist edukalt maa omandanud. Need arendajad võivad maale ehitada eluasemeid või muud tüüpi hooneid. Selle tava pooldajad väidavad, et kuigi kõik avalikkuse liikmed ei pruugi maad kasutada, pakub see kasu kogukonnale tervikuna.
Kui valitsus arestib maa avalikuks kasutamiseks, on omanikel õigus see kohtus vaidlustada. Nad võivad väita, et hukkamõist ei vasta seaduse normidele, või vihjata, et mõnes muus kohas asuv maa oleks sobivam, arvestades valitsuse seatud eesmärke ja eesmärke. Tavaliselt konsulteeritakse põhiseadusõigusele spetsialiseerunud advokaatidega, kuna nad on kursis uusima õigusliku mõtteviisiga avaliku kasutuse ja silmapaistva valdkonnaõiguse kohta.
Kui haigushoog liigub edasi, tuleb inimestele maksta hüvitist, nagu on ette nähtud USA põhiseaduses. Valitsus saab pakkuda seda, mida ta peab õiglaseks turuväärtuseks ja inimestel on võimalus pakutud hind vaidlustada. See protsess võib muutuda vaidlusi tekitavaks, kuna emotsionaalsetele sidemetele maaga ei saa mingit hinda panna, nagu on näha, kui peretalud või kodud võetakse ära prominentses domeenimenetluses. Üldjuhul peab valitsus tagama piisavalt, et inimesed saaksid osta võrreldava asendusmaterjali, ning ta loodab sobiva väärtuse hinnangu väljatöötamisel sellistele inimestele nagu kinnisvarahindajad.