Mis on autonoomne süsteem?

Autonoomne süsteem (AS) on sisuliselt võrk, millel on erinevad poliitikad kui võrkudel või teenusepakkujatel, millega see on ühendatud. Võrk koosneb ühendatud Interneti-protokolli marsruutimise eesliidete rühmast, mida juhib võrguoperaator. Autonoomse süsteemina aktsepteerimiseks peab võrk tõestama, et sellel on selgelt määratletud marsruutimispoliitika. Seejärel antakse AS-ile selle tuvastamiseks autonoomne süsteeminumber (ASN).

Arvutussüsteemide vahelise sõnumivahetuse vormingut ja reegleid nimetatakse protokolliks. Protokoll kirjeldab suhtluses kasutatavat süntaksit ja sõnavara ning seda, kuidas sidet sünkroonitakse. Samuti võib see kehtestada signaali autentimise ja vigade tuvastamise reeglid. Interneti-protokoll (IP) on protokoll, mis moodustab suurema osa Internetist.

IP vastutab teabepakettide liigutamise eest arvutivõrkude vahel. IP-marsruutimise eesliidet või IP-aadressi kasutatakse nende pakettide saatmiseks lähtevõrgust sihtvõrku samamoodi, nagu postiaadress tagab kirja jõudmise õige adressaadini.

Sarnaselt postiteenusele võivad IP-de rühmal olla reeglid selle kohta, kuidas teavet tuleb saatmiseks pakkida, sorteerida ja suunata. Kui reeglid vastavad teatud kriteeriumidele, saab IP-de rühmale määrata autonoomse süsteeminumbri ja sellest saab avalik autonoomne süsteem. Esiteks peab AS-il olema sisemine marsruutimisplaan, mis on teistele autonoomsetele süsteemidele selge. Teiseks peaksid teised autonoomsed süsteemid suutma selgelt öelda, millised võrgud on kõnealuse AS-i kaudu kättesaadavad. Lõpuks peaks AS olema ühendatud rohkem kui ühe teise AS-iga.

Autonoomseid süsteeme on kolm erinevat kategooriat. Multihomed AS hoiab ühendusi mitme teenusepakkujaga. See võimaldab kasutajal kasutada teenusepakkuja omast erinevat poliitikat. Transiidi autonoomsed süsteemid pakuvad ühendusi teiste võrkudega. Interneti-teenuse pakkujad on seda tüüpi süsteemi näide.

Viimane süsteemitüüp ei ole tõeline autonoomne süsteem. On ühendatud ainult ühe teise AS-iga ja peaks tehniliselt kuuluma teenusepakkuja AS-i alla. Tünn võib saada iseseisvaks süsteemiks ainult siis, kui selle poliitika on teenusepakkuja omast piisavalt erinev.
ASN-id määravad piirkondlikud Interneti-registrid. Need registrid saavad numbrikomplektid IANA-lt (Internet Assigned Numbers Authority). Seejärel määravad nad nendest komplektidest kohalikele rühmadele numbrid. Praegused ülesanded on loetletud IANA veebisaidil.