Autonoomne andmetöötlus on integreeritud arvutitehnoloogia järgmine põlvkond, mis võimaldab võrkudel iseennast hallata vähese või ilma inimese sekkumiseta. See on oma nime saanud inimese autonoomse närvisüsteemi järgi, mis saadab impulsse, mis kontrollivad südame löögisagedust, hingamist ja muid funktsioone ilma teadliku mõtlemise ja pingutuseta.
Paul Horn IBM Researchist pakkus autonoomse andmetöötluse idee esmakordselt välja 15. oktoobril 2001 Agenda konverentsil Arizonas. Vajadus keskendub võrkude loomise keerukuse eksponentsiaalsele kasvule. Lisaks sellele, et konkureerivate strateegiate, standardite ja liideste abil on olemas suur hulk laua- ja mobiilseadmeid, mis on omavahel ühendatud ja eri tüüpi võrkudesse toidetud; kuid ettevõtted, asutused ja isegi infrastruktuur on hakanud üha enam nendele võrkudele toetuma. Siiski napib I/T spetsialiste ning tehnikutel on praktiliselt võimatu sammu pidada uute seadmete pideva pealetungiga, muutuvate protokollide, uute veebipõhise ärilahenduste ja mobiilsideprobleemidega. IBM ja teised tehnoloogiahiiglased näevad selle probleemi süvenemist ette.
IBMi sõnul on lahendus luua kogu tööstust hõlmavatele standarditele alus, mis põhineb mõnel levinul andmete käitlemise protokollil. „Jagatud juureeldused” võimaldaksid erinevate tootjate riist- ja tarkvaral mitte ainult koos töötada, vaid ka toetada nendel eeldustel põhinevat mitmetasandilist autonoomset andmetöötlussüsteemi. See looks keskkonna, kus süsteem saaks ilma inimese sekkumiseta täita erinevaid kriitilisi haldusülesandeid.
IBM näeb läbiva autonoomse andmetöötlussüsteemi määratlemiseks kaheksat põhikriteeriumi. Lühidalt, need on järgmised:
Süsteem peab suutma teha pidevat ülevaadet iseendast, oma ühendustest, seadmetest ja ressurssidest ning teadma, mida jagada või kaitsta.
See peab suutma end dünaamiliselt konfigureerida ja ümber seadistada vastavalt vajadustele.
See peab pidevalt otsima võimalusi jõudluse optimeerimiseks.
See peab teostama enesetervendamist, jaotades ümber ressursse ja konfigureerima end ümber töötama mis tahes düsfunktsionaalsetest elementidest.
See peab suutma turvalisust jälgida ja end rünnakute eest kaitsta.
Ta peab suutma ära tunda oma keskkonnas eksisteerivate süsteemide vajadusi ja nendega kohaneda.
See peab töötama jagatud tehnoloogiatega. Patenditud lahendused ei ühildu autonoomse andmetöötluse ideoloogiaga.
See peab saavutama need eesmärgid sujuvalt ilma sekkumiseta.
Kuigi need on autonoomse andmetöötlussüsteemi kaheksa kavandatud koostisosa, loodab IBM, et need saavutavad lõppkasutajale kolm eesmärki: paindlikkus, juurdepääsetavus ja läbipaistvus. Lühidalt, võimalus hankida andmeid sujuvalt kodust, kontorist või põllult, probleemivabalt ja sõltumata seadmest, võrgust või ühenduvusmetoodikast.
Mitmed ülikoolid ja ettevõtted, nagu Sun Microsystems ja Hewlett Packard, arendavad sarnaseid süsteeme, kuid IBM väidab, et nende autonoomse andmetöötluse plaanid on kaugeleulatuvamad. Kuna see plaan tugineb riist- ja tarkvara koostööl põhinevale arengule, tuleb autonoomset andmetöötlust rakendada etappide kaupa mitme aasta jooksul.