Automaatne stabilisaator on mõni majanduse element, mis võib aidata vastu seista mõnele majandustsükli tegevusele, mis ähvardab rahvamajandust mingil moel tasakaalust välja viia. Valitsused kasutavad neid sageli sisemajanduse tasakaalu säilitamiseks, kuigi neid saab kasutada ka ettevõtte tasakaalu hoidmiseks.
Tuleb märkida, et automaatseid stabilisaatoreid kasutatakse enam-vähem ilma valitsuse otsese sekkumiseta. Selle asemel toimivad need valitsussektori kulutuste kohandamise vahendina, kui praegune ärikliima nõuab mingisuguseid muutusi. Näiteks hoolekandeprogrammide funktsiooniga seotud laekumiste suurenemine tooks kaasa selle eelarverea valitsemissektori kulude korrigeerimise, et programmi korralikult säilitada. Samas tähendaks hõivemäärast laekumise vähenemine riigisiseselt töötushüvitiste suurendamist, mida makstakse välja, et tulla toime majanduse langustendentsiga.
Automaatsed stabilisaatorid on valitsusstruktuuri sisse ehitatud. Sellisena ei nõua need soovitud tulemuse saavutamiseks valitsuselt mingeid meetmeid, et kehtestada uusi seadusi või viia eelnõu läbi juhtorgani. Selline loomulik reaktsioon praegustele majandustingimustele aitab tagada, et vajalikud kohandused saaksid toimuda õigeaegselt ja et need ei jääks takerduma vahetu vajaduse rahuldamiseks vajalike vahendite ülekandmise loa saamise mõnikord pikasse protsessi.
Enamasti jäävad automaatsed stabilisaatorid avalikkusele märkamatuks, kuigi need, keda nihe abistab, on kindlasti teadlikud, et nende olukorda majandusmuutus nii sügavalt ei mõjuta. Võimaldades seda automaatset maksutulude ja valitsustoimingute kohandamist, võimaldavad automaatsed stabilisaatorid enamikul kodanikest muutustele suhteliselt hõlpsalt vastu seista.
Automaatsed stabilisaatorid ei suuda edukalt võidelda äärmuslike muutustega majanduses. Automaatsete stabilisaatorite põhiülesanne seisneb väiksemate nihkete vahemikus, mis võivad negatiivselt mõjutada üht või teist elanikkonna seas esindatud majandusklassi osa. Kui majanduses toimuvad olulised muutused, reageerivad valitsused üldiselt seadusandlusega, mis näeb mõnes valdkonnas ette valitsuse rahastamise karmimaid kärpeid, et tulla toime teistes valdkondades ilmnenud väljakutsetega.