Auruturbiin on seade, mis on võimeline muutma survestatud auru soojusenergia pöörlevaks liikumiseks. Seda pöörlevat liikumist kasutatakse sageli elektrijaamades elektri tootmiseks, kuigi sellel võib olla ka muid rakendusi. Auruturbiinide põhiprintsiibist kirjutati esmakordselt juba esimesel sajandil pKr, samas kui kaasaegne auruturbiin loodi alles 1884. aastal.
Esimese kaasaegse auruturbiini projekteeris Sir Charles Parsons. Seda kasutati koos dünamoga 7.5 kW võimsuse genereerimiseks. Vahetult pärast selle leiutamist leiti seadet peamiseks kasutuseks elektrijaamades üle maailma ja mereväe laevade pardal. Varasemad kolb-aurumootorid olid nii vähem tõhusad kui ka raskemini kohandatavad laevadel kasutamiseks, nõudes pigem keerulisi süsteeme kui lihtsat otseajami.
Auruturbiinid kasutavad põhimõtet, mis võimaldab survestatud aurul paisuda kontrollitud etappides. Iga turbiin võib koosneda mitmest impulss- ja reaktsiooniturbiinist, millest igaüks võimaldab aurul paisuda ja seadme sees labasid või ämbreid pöörata. Enamik auruturbiine kasutab mõlemat varianti koos, kusjuures impulssturbiinid töötavad kõrge rõhu all ja reaktsiooniturbiinide jaoks kasutatakse madalat rõhku. Nende kahe erinevus seisneb selles, et impulsside puhul kasutatakse suure kiirusega auru rootoritesse viimiseks düüsi, samas kui reaktsiooniturbiinide rootorid on ise teatud tüüpi düüsid.
Impulss- ja reaktsiooniturbiinide paigutus auruturbiini sees võib muuta süsteemi tõhusaks väga tõhusaks. Kasutades nii kõrget kui ka madalat rõhku ja lastes aurul töötada selle paisumise igas etapis, võib protsess jääda väga isentroopseks. See tähendab lihtsalt seda, et süsteemi sisenev entroopia on sarnane väljatuleva entroopiaga. Disaini teine eelis on see, et turbiinide pöörlemine tekitab pöörleva liikumise, mis võib olla ideaalne nii elektritootmiseks kui ka pöördlabade või muude ajamimehhanismide jaoks laevadel.
Suur osa kogu maailmas toodetud võimsusest kasutatakse auruturbiini generaatoreid. Neid leidub nii fossiilkütustel kui ka tuumaelektrijaamades, kusjuures esimene põletab kivisütt või õli, et soojendada vett auruks ja teine toetub auru tekitamiseks tuuma lõhustumise reaktsioonile. Lisaks toodetakse teatud võimsust kasutades protsessi, mida nimetatakse fokuseeritud päikeseenergiaks. Seda tüüpi elektrijaam võib kasutada päikest auru tootmiseks, mis võib seejärel auruturbiine muuta.