Aurohhid on tänapäeva lehma metsik esivanem. Kuigi aurohhid on tänapäeval välja surnud, rändasid need loomad kunagi suures osas Euroopast ja Aasiast ning neis piirkondades on valmistatud arvukalt kunstiteoseid. Tundub, et aurohide kodustamine toimus Indias, samast piirkonnast, kust loomad pärinevad. Et saada aimu, milline oleks aurohh välja näinud, võite tutvuda muuseumikogudega, kus sageli on nende loomade maalid või muud kujutised.
Enamikul tänapäevastel kodustatud loomadel on elavad sugulased, mis võimaldavad inimestel näha, kuidas nad on sajanditepikkuse selektiivse aretuse tulemusel arenenud. Kaasaegsed veised on selles mõttes pisut ainulaadsed, kuna nende viimased elusad esivanemad surid välja umbes 1600. aastatel, hävitades kodustatud veiste kasuks. Nagu teisedki kodustatud loomade metsikud sugulased, käitusid aurohid oluliselt teisiti kui nende kodustatud kolleegid ning nad olid tuntud kui intensiivselt ägedad ja väga territoriaalsed. Aurohi tapmise vägitükk oli mõnes inimkogukonnas üleminekuriitus, mis annab tunnistust põdra metsikust.
Geneetiliste tõendite kohaselt tekkisid aurohhid Indias umbes kaks miljonit aastat tagasi ja nad levisid Indiast väljapoole üle Aasia ja osa Euroopast. Erinevad aurohide rühmad arenesid erineval viisil, sest nad õppisid toime tulema erinevas looduskeskkonnas. Füüsiliselt olid kõik aurohid suuremad ja raskemad kui tänapäevased veised, suurte lüürakujuliste sarvede ja iseloomulike kahvatute seljatriipudega. Imetajate jaoks ebatavaliselt ilmnes aurohhidel ka seksuaalne dimorfism, kusjuures isastel ja emastel oli erinev värvus.
Algselt arvasid bioloogid, et erinevad inimkooslused kodustasid mitut aurohide populatsiooni iseseisvalt. Siiski ilmnesid hilisemad tõendid, mis viitavad sellele, et kõik tänapäevased veised on Indias kodustatud aurohide järeltulijad. Kunagi eksisteerisid metsikute põldmarjapopulatsioonid koduveistega kõrvuti, kuni inimtegevuse tõttu põdrad välja tõrjus.
Aurochide bioloogilise klassifikatsiooni üle on vaidlusi. Mõned inimesed usuvad, et nad olid geneetiliselt piisavalt erinevad tänapäevastest veistest, et neid saaks pidada eraldi liigiks. Sel juhul klassifitseeritakse nad Bos primigenius’eks, tänapäevased veised aga Bos taurus’eks. Teised arvavad, et tänapäeva veised on tegelikult aurohide alamliik, sel juhul peaks neid paremini tundma kui Bos primigenius taurus ja sebu puhul Bos primigenius indicus.