Auditi metoodika on teatud protsesside või protseduuride kogum, mida kasutatakse ettevõtte finants- ja äririski hindamiseks. Sise- ja välisauditeid võib kasutada ettevõtte erinevate tegevustega seotud konkreetse teabe ülevaatamiseks. Auditid kontrollivad üldiselt finantsteavet täpsuse ja kehtivuse osas. Mõned auditid keskenduvad siiski mitterahalistele aspektidele. Näiteks äririski auditid testivad osakondade vastavust standardsetele tööprotseduuridele. Auditi käigus leitud lahknevused võivad oluliselt mõjutada ettevõtte suutlikkust äritegevuses jätkata. Auditi metoodikad koosnevad tavaliselt neljast osast, sealhulgas esialgne riskihindamine, planeerimisetapp, testimisetapp ja lahkumiskoosolek.
Esialgne riskihindamine algab tavaliselt intervjuuga ettevõtte juhtkonnaga. Sellel koosolekul määratakse tavaliselt auditi metoodika sügavus ja laius, sest ettevõtte juhtkond avalikustab üldiselt oma ettevõtte kõrgeima riskiga valdkonnad. Pärast koosolekut koostavad audiitorid tavaliselt oma märkmed ja vormistavad ametliku kokkuleppe, milles kirjeldatakse auditi ulatust. Auditi metoodika muutmine võib nõuda eraldi lisa lisamist algsele kirjalikule lepingule. Kui esialgne riskihindamise etapp on lõppenud, alustavad audiitorid tavaliselt planeerimisetappi.
Auditi metoodika kavandamise etapis tutvustatakse audiitoritele iga ärivaldkonda, mida nad auditeerivad. Auditi selles etapis kasutatakse sageli läbivaatusi, et tutvustada audiitoreid ettevõtte töötajate ja nende konkreetsete kohustustega. Audiitorite avastatud täiendavad puudused võidakse lisada esialgsesse auditi ulatuse lepingusse. Tavaliselt tutvustab ettevõtte juhtkond audiitoreid osakonnajuhtidele, võimaldades audiitoritel vabalt läbi viia intervjuusid ilma liigse mõjuta. See kaitseb auditi metoodika terviklikkust. Testimisfaas algab tavaliselt siis, kui audiitorid on auditi planeerimise hindamise lõpetanud.
Testimisfaas on auditi metoodika protsessi osa. Audiitorid vaatavad aktiivselt üle finantsteavet või äriprotsesse, et tuvastada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete (GAAP) või sisemiste tööstandardite rikkumisi. Valim võetakse tavaliselt suurtest teaberühmadest ja seda testivad audiitorid sõltumatult. Kui esimeses testvalimis esineb liiga palju tõrkeid, võib auditi metoodika nõuda audiitoritelt täiendava teaberühma testimist või lihtsalt esialgse valimi kirjutamist ebaõnnestumisena või ettevõtte standardite rikkumisena. Kui testimise etapp on lõppenud, peavad audiitorid tavaliselt lahkumiskoosolekut ettevõtte juhtkonnaga.
Väljumiskoosolek kujutab endast auditi metoodika lõppfaasi. See kohtumine võimaldab audiitoritel ja ettevõtte juhtkonnal vaadata läbi auditi tulemused ja arutada kõiki suuremaid rikkumisi või tõrkeid, mis testimisetapis avastati. Ametlikud auditiarvamused esitatakse tavaliselt nädala jooksul pärast auditi väljumiskoosolekut. Samuti võivad ettevõtted vaidlustada auditi järeldused väljumiskoosolekul, kui rikkumised on ettevõtte koondtegevusega võrreldes väikesed või ebaolulised. Auditi metoodikad võivad nõuda ettevõtetelt teist auditit, kui esimese auditi käigus avastati liiga palju rikkumisi.
SmartAsset.