Astmeline omadussõna on sõna, mis kirjeldab omadust, mis võib esineda erinevas koguses, näiteks “vana” või “habras”. Seevastu mitteastmetav omadussõna kirjeldab tingimust, mis on kas tõene või vale ja millel puudub kesktee, näiteks “abielus” või “endine”. Ühte inimest võib kirjeldada rohkem või vähem vanana kui teist, kuid pole mõtet väita, et üks inimene on vähem abielus kui teine.
Üldiselt saab astmelist omadussõna muuta summaga seotud määrsõnadega, nagu “väga” või “mõnevõrra”, ning sellel võib olla võrdlevaid ja ülivõrdeid vorme. Näiteks võib midagi olla “väga kurb” või “mõnevõrra kurb”. Sõnal “kurb” on ka võrdlev vorm – üks lugu võib olla kurvem kui teine. Sellel on ka ülivõrdeline vorm — kolmas lugu võib olla kõige kurvem.
Astmelised omadussõnad võivad olla omadused, mis on kas kvalitatiivsed – mõõdetavad – või kvantitatiivsed – mida ei saa mõõta. Näiteks “kuum” on astmeline omadussõna, kuna see kirjeldab tingimust, mis võib olla tõene või vähem tõene. Päev, mil maksimaalne temperatuur on 100 °F (37 °C), on kuumem kui päev, mille maksimaalne temperatuur on 90 °F (32 °C). Astmelised omadussõnad võivad viidata ka millelegi, mida ei saa objektiivselt mõõta, näiteks “huvitav”. Sama raamatut võib pidada huvitavamaks või vähem huvitavaks olenevalt sellest, kes seda loeb.
Inglise keelt emakeelena kõnelev inimene saab tavaliselt kindlaks teha, kas omadussõna on astmeline või mitteastmetav, kui kaalub, kas sellel on enne seda kasutatud sõna “väga” mõtet. Mitte emakeelena kõnelejatele võib see tunduda keerulisem, kuna tundub, et paljud omadussõnad peaksid olema astmetavad, kuid tegelikult ei saa neid astmestada. Näiteks sõna “suurepärane” tähendab lihtsalt “tõesti head”, nii et tundub, et midagi võiks olla enam-vähem suurepärane. Grammatiliselt ei ole “suurepärane” aga tegelikult sorteeritav.
Mõnel sõnal võib olenevalt kontekstist olla mitut astmelist või mitteastmelist tähendust. Näiteks sõnal “vedelik” on teaduslik tähendus, mis ei ole liigitatav. Vedel aine on teatud olekus. Teisest küljest võib mitteteaduslikus kasutuses pidada väga lahja puljongiga suppi vedelamaks kui paksu puljongiga suppi.
Samuti on mitmeid omadussõnu, mida enamik grammatikuid peaks mitteastmelisteks, kuid mida tavakasutuses käsitletakse sageli astmetavatena. Näiteks sõna “ainulaadne” tähendab tehniliselt “ainukest omataolist”. Selle määratluse kohaselt tähendaks ütlus, et kellelgi on „ainulaadne hääl”, seda, et ühelgi teisel inimesel maailmas pole sellist häält nagu sellel inimesel. Sageli kasutatakse aga sõna “ainulaadne” astmelise omadussõnana, mis tähendab “ebatavaline” või “ebatavaline”, näiteks “Tal on väga ainulaadne stiil”. Viimast kasutust peetakse ametlikus kõnes või kirjalikus vormis ebaõigeks.